Astume kevade jälgedes
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV
» sulge foto
Kalender seinal märku andis
tarka teavet endas kandis:
et...talv see selga koogutas
koha kevadele loovutas.

Usub siis, kui ise näeb
sõrmikuisse näpud säeb,
jalas kummik, kaelas sall
seisab juba akna all

matkasell, kel silmis päike
hingelt suur, ent kasvult väike
valmis terekätt on andma
vajadusel sõpra seljas kandma

õuelt välja, mere äärde
metsa või siis Uitro säärde
koos kõik sammud sätime
räägin, mida nägime...


20.märts osutus meie majas poolikute tööde lõpetamise päevaks. Olime isadepäeval valmis meisterdanud (loomulikult isade abiga)3 pesakasti, mille nüüd puudele kinnitasime. Ja taaskord ikka isade abiga. Meil on juba kombeks saanud oma tegemisi fotografeerida ning ka see tegevus sai salvestatud korraliku pildiseeriaga. Tänusõnad isadele jagatud, saime liikuda õuealalt juba meile armsaks saanud õppe- ja väärtusterada pidi lasteaiast aina kaugemale. Nagu ka paljude teiste matkajate eesmärk, nii ka meil oli soov näha kevade tulekust jälgi. Mida või keda me siis nägime?
Selgus, et sipelgad on ärganud ja usinalt askeldama hakanud, vihmauss oli veel üsna unine,lepatriinu või oli see nüüd õnnetriinu (vaidlus käis tuline) ei soovinud meiega kontakti luua ning jätsime ta oma toimetusi tegema. Lumikelluke, just üks lumikelluke oli nina mullast välja pistnud, krookused näitasid end juba hoopis rohkem, märtsikellukesed kõlistasid oma kübaraid, kui ainult kuulata oskasid.
Edasi läks tee läbi metsa kraavini. Uudishimulikud nagu me olime, pidime järele uurima, kuhu vesi, mis kohati vahutas välja jõuab.
Ja jõudis merre. Mere ääres toimus meiega miskit alati tuttavlikku, no kohe kuidagi ei tahtnud enam õpetajat kuulata ja algas võidu kivide loopimine, nii nagu tegid seda Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg. Kaugemale heitja ikka kõvem tegija. Kui rammu oli vähemaks jäänud, turgutasime keha küpsistega. Värskes õhus maitseb toit alati eriti hästi, nii ka sel korral.
Kui väiksemad veel istusid, otsustasid suuremad lapsed kevadet ka kirjalikult teretada. Pulgad kätte ja rannaliivale kirju kirjutama.
Matkateel leidsime ühe tööriista, millele nime ei osanud anda. Otsustasime, et teeme sellest foto ning laeme selle üles Neeme kogukonna FB seinale. Ehk kaotaja leiab oma imeviguri üles.
Lasteaeda naastes olime kindlad, et kui ka kevad pole kätte jõudnud, on ta siiski siit läbi jalutanud.
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV