Minu kodulinn

» sulge foto

Meie matka eesmärk oli jalutada linna tänavatel, alleel ja pargis ning vaadata, milline on meie kodulinna loodus ja meid ümbritsev keskkond.
Kui lastelt sai eelnevalt uurida, milline on nende arust Kohtla- Järve, siis arvati, et on ilus linn- ilusad majad, palju puid, linnud lendavad, suvel on lilled jne. Jalutuskäigul aga märkasid lapsed ka puuduseid- igal pool on lume alt välja sulanud prügi ja prahti ning peab vaatama, et koerakaka sisse ei astu. Mõni laps arvas, et inimesed võiks oma koertega metsas jalutamas käia või siis tuleks enda järelt koristada. Keskalleel jalutades tuli lastele meelde, et suvel on seal palju lilli ja ,,vanadele inimestele" meeldib pinkidel istuda, linde sööta ning juttu puhuda. Suvel võib seal ka linde laulmas kuulda. Täna me seal jalutades kahjuks linnulaulu ei kuulnud, vaid varesed kaklesid ning kraaklesid, kes saab parema oksa oma pesa jaoks. Parki jõudes aga olukord muutus- seal oli palju puid ja põõsaid ning me nägime ja kuulsime ka rohkem linde. Lapsed nägid ära ka kevadekuulutaja- kuldnoka. Kõige suurema elamuse said lapsed aga suurt haneparve nähes, sest enamus lastest polnud sellel kevadel veel linnuparvi näinud. Tahtsime ka vaadata, kas pardid on juba tiigile tagasi tulnud aga kahjuks oli tiik veel täiesti jääs. Nii saime meenutada vaid seda, mis sügisesest jalutuskäigust meeles oli.