Õppe- ja matkarada „Minu Eesti, minu kodu Põlvamaaâ€
» sulge foto
Osalejad: Põlva Lasteaed Mesimumm.
Rühm: Ülane
Vanus: 6-7 aastased
Laste arv rühmas: 11
Juhendaja: Maiki Kruuda
Matka idee: 2019 aasta on meie kõigi jaoks eriline, peagi möödub 150 aastat esimese laulupeo toimumisest ning tantsupidu toimub 20. korda. Eesti saab 101 aastaseks, VVV toimub juba 20 sünnipäev ja toimumas on ka Põlvamaa laulu-ja tantsupidu «Sinule, Eesti, Sinule, Põlvamaa»
Ãœldiseloomustus:
Meie selle aastane matkarada viiski meid läbi meie oma kodulinna, mille jooksul läbisime 5 erinevat tegevuspunkti. Raja pikkuseks oli 5,7 kilomeetrit. Matka kinnistamiseks kasutasime MatataBoti roboteid ja interaktiivset Lotte loodusmängu.
Matkaraja eesmärgid:
1. laps märkab erinevaid puid, põõsaid jms Põlva linna haljastuses ja tunneb lasteaia õuealal kasvavaid puid;
2. laps tunneb rõõmu liikumisest ja laulab laulupeoks õpitud lastelaule
3. laps otsib koos õpetajaga inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele
4. laps suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda kaaslastega kokkuleppele
5. laps kasutab MatataBoti programmeerimiseks suunaplokke;
6. laps leiab õiged piltvastused Lotte poolt esitatud küsimustele Eesti elurikkuse, maastike, keskkonnasõbralike eluviiside ning inimese tööde ja tegevuste kohta looduses.
Matka moto: Külva head, siis kasvab head!
Enne õpperajale minekut on õpetaja lastega rääkinud Eestist, emakeelest, selle hoidmise vajalikkusest, laulu-ja tantsupidudest ning VVV sünnipäevast.
Esimene tegevuspunkt – Emakeele kaunis kõla
Taust: õpperaja esimene tegevuspunkt asus lasteaia kõrval asuvas õuesõppe välialal. Lastel on seal hea võimalus joonistamiseks ja kirjutamiseks. Ümberringi kasvab palju puid. Õpetaja tutvustab mõtteviisi, et keele põhilised ülesanded on suhtlemine ja mõtlemine. Mida paremini keelt osatakse, seda paremini õnnestub suhelda teiste inimestega, anda edasi oma arvamusi ja emotsioone.
Tegevused esimese punktis.
1. Vestlus teemal Eesti meie kodumaa, meie emakeel, minu kodulinn Põlva.
2. Ilusad emakeelsed sõnad, nende nimetamine ja põhjendamine, miks valiti just see või teine sõna.
3. Sõnade kirjutamine ja joonistamine õues.
4. Arutelu, millised on Põlvat iseloomustavad sõnad ja kohad? miks?
Tegevuspunkti kokkuvõte: ilusamateks sõnadeks osutusid vikerkaar, sest see on ilus ja värviline, president, sest see on kuulus sõna, ema tähendab armastust ja sõber, ilma kelleta ei saa hakkama). Põlvat iseloomustavateks tunnusteks osutusid; järv, kool, Intsikurmu ja mängupesa (metsas olev suur lohk, kus mängime erinevaid liikumismänge).
Teine tegevuspunkt – Metsavana mure
Taust: teine tegevuspunkt asus lasteaia ja kooli vahel asuva metsa ääres, kus on võimalik tutvuda erinevate puude ja põõsastega. Kinnistada teadmisi loodusest ja selle hoidmise vajalikkusest. Otsida inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva kooli ümbruses.
Tegevused teises punktis:
Õpetaja ja lapsed arutlevad, milline võiks olla õige käitumine metsas käies, miks on vaja enda järel prügi ära koristada jne.
1. Arutelu teemal, mida tähendab lause: „Külva head, siis kasvab head!â€
2. Õpitakse tundma ning eristama välimuse järgi mändi, kuuske ja kaske otsitakse pohlavarsi ja loetakse aastaringe puukändudelt.
3. Okste korjamine kraavist, et kevadised veed saaks voolata.
4. Esmaste kevadtunnuste otsimine, märkamine ja kirjeldamine; lumikellukesed ja pajuurvad.
5. Otsime inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva kooli ümbruses.
Tegevuspunkti kokkuvõte: seoses projektiga „Tere kevad†oli meie eesmärgiks leida üles lumikellukesed ja pajuurvad. Puid tunnevad lapsed kenasti lisaks otsitule tundid lapsed veel kadakat, paju ja vahtrat. Arutelu käigus selgus, et lause: „Külva head, siis kasvab head!†tähendab heategude tegemist teistele ja kui sina oled hea, siis on teised ka sinu vastu head. Inimtegevuse positiivsed mõjud olid kooli suur spordivälajk ja kooliümbruse mets ning negatiivsed mõjud olid prahti loopimine metsa alla ja kooli ümbrusesse.
Kolmas tegevuspunkt – Laulud Järvevanale
Taust: tegevuspunkt asub Põlva järve ääres, mis pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks. Järve ääres on mänguväljakud ja mõnusad jalutusrajad.Â
Tegevused kolmandas punktis:
1. Õpetaja jutustab lastele Põlva järve legendi ja räägib loo sellest, et kunagi asus Põlvas järv, mida teati Plaki järve nime all, kuid suure saastatuse korral muutus veekogu täielikult kasutuskõlbmatuks.
2. Arutleu teemal, kuidas saab hoida järve puhtust ja mida meie selleks teha saame?
3. Otsime inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva järvele.
4. Jävevana võimlemine mänguväljakul ja ühistants „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse...“
5. Mäng „Veemees ja maameesâ€Â Mänguala otstes on tähistatud joonega majad. Mänguala keskele tähistatakse ca 2 m laiune riba nn. Vesi. Mängujuht, ehk Veemees, jääb veealasse. Teised mängijad ehk Maamehed lähevad ühele poole majja. Veemees hüüab: „Olen lõbus Veemees, püüan sind kinni Maamees!“ Seejärel jooksevad Maamehed üle mänguala teise majja. Veemees, kes ei tohi veealast väljuda, püüab veealast läbi lippavaid jooksjaid. Kinnipüütud mängijad jäävad ka Veemeesteks või kükitavad maha ja saavad kivideks vee põhjas. Mängitakse seni, kuni kinni püüdmata on jäänud vaid üks mängija.
6. Räägime eelseisvast XXVII laulu- ja XX tantsupeost, mille juhtmõte on “Minu arm“ ja Põlvamaa laulu-ja tantsupeost «Sinule, Eesti, Sinule, Põlvamaa»
7. Laulame järve ääres rannamaja trepil Järvevanale laulupeo laulu „Käänulised teed†ja laste soovil laulu „Taat ära magaâ€.
Tegevuspunkti kokkuvõte: Eriti meeldis lastele laulda laule Järvevanale, kes valvab veepuhtust Põlva järves. Huviga oodati Põlvamaa laulu-ja tantsupidu, kus lapsed esinevad. Väga meeldis lastele liikumismäng, sest seda mängisime esimest korda ja see tundus neile huvitav. Inimtegevuse positiivseid mõjud olid purskkaev keset järve, ilus ja hooldatud laudadest jalgtee ja rannamajake ning negatiivsed mõjud olid järvevette loobitud pudelid, sügavad autojäljed murul ja rannas kisavad koolilapsed.
Neljas tegevuspunkt – Jõgi voolab, jõgi voolab
Taust: Tegevuspunkt asub Põlva keskväljakult umbes 400 meetri kaugusel. Ora jõe ääres on võimalus tutvuda partidega ja teha katseid vees.
Tegevused neljandas punktis
1. Laulame laste soovil jõele memme-taadi peoks õpitud laulu „Jõgi voolab, jõgi voolab läbi eestimaa...â€
2. Arutelu partidest (emas- ja isaslinnu erinevused, sulgede mittemärgumine) ja partide vaatlus.
3. Voolu suuna määramine, kasutades puutokke.
4. „Veekogumäng†Mängijad jagatakse 5–6 liikmelisteks gruppideks. Grupis rivistuvad lapsed kolonnidesse ja panevad käed eesseisva lapse õlgadele või vöökohale. Need rivid on ojakesed, mis hakkavad mängujuhi märguande peale vabalt ringi liikuma ehk voolama. Liikumise ajal püütakse üksteisest mitte lahti lasta. Kui mängujuht hüüab: „Jõgi!“, peavad kõik ojakesed koonduma ühte kolonni ja moodustama pika jõe. Nüüd voolab edasi jõgi. Mängujuhi hüüde “Meri!“ peale, moodustavad lapsed kolonnist suure ringi ja hakkavad käsi liigutades „lainetama“.
5. Otsime koos inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele, Ora jõele.
Tegevuspunkti kokkuvõte: lapsed armastavad väga laulda ja jõe ääres hakkasid lapsed laulma jõele, see andis hea võimaluse aruteluks laulu sõnade üle („Jõgi voolab, jõgi voolab läbi eestimaa üle soode, üle raba, üle heinamaa...). Voolusuuna määramisega saadi hakkama. Inimtegevuse positiivseks mõjuks pidasid lapsed puhastatud jõekallast ja negatiivseks seda, et autod on pargitud liiga jõe kaldale.
Viies tegevuspunkt –Külva head, siis kasvab head!
Taust: tegevuspunkt asus samas kohas kus esimenegi. Sinna on jõe äärest 1,5 km. Ümberringi kasvab palju puid ja on õuesõppe koht.
Tegevused viiendas punktis
1. Arutelu õpperajal tehtu ja kogetu üle, millised olid meeldejäävamad inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele.
2. Peame VVV 20 sünnipäeva ja joonistame kaardid.
3. Mäng „Vaheta puudâ€. Seda mängu saab mängida paigas, kus kasvab lähestikku puid. Kõik osalised peale ühe valivad endale puu ning seisavad selle tüve juurde. Kui puid on rohkem, kui mängijaid, siis märgitakse ära (näiteks seotakse ümber puu pael või nöör), millised puud on mängus. Mängija, kellel oma puud ei ole, seisab teiste keskele ja hüüab: „ Ära vaata kuud – vaheta puud!“ Selle peale peavad kõik mängijad oma puu maha jätma ja endale mõne teise puu otsima. Hüüdja püüab kiiresti ka endale puu leida. Et mängus olevaid puid on üks vähem, kui mängijaid, jääb keegi taas ilma. Temast saab järgmine hüüdja.
Tegevuspunkti kokkuvõte: Meeldejäävamaiks kohaks oli järv ja selle ümbrus. Lastele meeldis laulda Järvevanale. Samuti toodi välja keskväljakut. Liikumismäng pakkus samuti põnevust.
Peale õpperaja läbimist:
1. Küpsetasime toas popkorni, et tähistada VVV 20 sünnipäeva.
1. Mängime õpperajal saadud teadmiste kordamiseks ja kinnistamiseks MatataBoti robotitega. Roboti programmeerimiseks kasutame suunaplokke.
2. Kasutame Lotte loodusmängu ja otsime piltvastused Lotte poolt esitatud küsimustele Eesti elurikkuse, maastike, keskkonnasõbralike eluviiside ning inimese tööde ja tegevuste kohta looduses.
Rühm: Ülane
Vanus: 6-7 aastased
Laste arv rühmas: 11
Juhendaja: Maiki Kruuda
Matka idee: 2019 aasta on meie kõigi jaoks eriline, peagi möödub 150 aastat esimese laulupeo toimumisest ning tantsupidu toimub 20. korda. Eesti saab 101 aastaseks, VVV toimub juba 20 sünnipäev ja toimumas on ka Põlvamaa laulu-ja tantsupidu «Sinule, Eesti, Sinule, Põlvamaa»
Ãœldiseloomustus:
Meie selle aastane matkarada viiski meid läbi meie oma kodulinna, mille jooksul läbisime 5 erinevat tegevuspunkti. Raja pikkuseks oli 5,7 kilomeetrit. Matka kinnistamiseks kasutasime MatataBoti roboteid ja interaktiivset Lotte loodusmängu.
Matkaraja eesmärgid:
1. laps märkab erinevaid puid, põõsaid jms Põlva linna haljastuses ja tunneb lasteaia õuealal kasvavaid puid;
2. laps tunneb rõõmu liikumisest ja laulab laulupeoks õpitud lastelaule
3. laps otsib koos õpetajaga inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele
4. laps suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda kaaslastega kokkuleppele
5. laps kasutab MatataBoti programmeerimiseks suunaplokke;
6. laps leiab õiged piltvastused Lotte poolt esitatud küsimustele Eesti elurikkuse, maastike, keskkonnasõbralike eluviiside ning inimese tööde ja tegevuste kohta looduses.
Matka moto: Külva head, siis kasvab head!
Enne õpperajale minekut on õpetaja lastega rääkinud Eestist, emakeelest, selle hoidmise vajalikkusest, laulu-ja tantsupidudest ning VVV sünnipäevast.
Esimene tegevuspunkt – Emakeele kaunis kõla
Taust: õpperaja esimene tegevuspunkt asus lasteaia kõrval asuvas õuesõppe välialal. Lastel on seal hea võimalus joonistamiseks ja kirjutamiseks. Ümberringi kasvab palju puid. Õpetaja tutvustab mõtteviisi, et keele põhilised ülesanded on suhtlemine ja mõtlemine. Mida paremini keelt osatakse, seda paremini õnnestub suhelda teiste inimestega, anda edasi oma arvamusi ja emotsioone.
Tegevused esimese punktis.
1. Vestlus teemal Eesti meie kodumaa, meie emakeel, minu kodulinn Põlva.
2. Ilusad emakeelsed sõnad, nende nimetamine ja põhjendamine, miks valiti just see või teine sõna.
3. Sõnade kirjutamine ja joonistamine õues.
4. Arutelu, millised on Põlvat iseloomustavad sõnad ja kohad? miks?
Tegevuspunkti kokkuvõte: ilusamateks sõnadeks osutusid vikerkaar, sest see on ilus ja värviline, president, sest see on kuulus sõna, ema tähendab armastust ja sõber, ilma kelleta ei saa hakkama). Põlvat iseloomustavateks tunnusteks osutusid; järv, kool, Intsikurmu ja mängupesa (metsas olev suur lohk, kus mängime erinevaid liikumismänge).
Teine tegevuspunkt – Metsavana mure
Taust: teine tegevuspunkt asus lasteaia ja kooli vahel asuva metsa ääres, kus on võimalik tutvuda erinevate puude ja põõsastega. Kinnistada teadmisi loodusest ja selle hoidmise vajalikkusest. Otsida inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva kooli ümbruses.
Tegevused teises punktis:
Õpetaja ja lapsed arutlevad, milline võiks olla õige käitumine metsas käies, miks on vaja enda järel prügi ära koristada jne.
1. Arutelu teemal, mida tähendab lause: „Külva head, siis kasvab head!â€
2. Õpitakse tundma ning eristama välimuse järgi mändi, kuuske ja kaske otsitakse pohlavarsi ja loetakse aastaringe puukändudelt.
3. Okste korjamine kraavist, et kevadised veed saaks voolata.
4. Esmaste kevadtunnuste otsimine, märkamine ja kirjeldamine; lumikellukesed ja pajuurvad.
5. Otsime inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva kooli ümbruses.
Tegevuspunkti kokkuvõte: seoses projektiga „Tere kevad†oli meie eesmärgiks leida üles lumikellukesed ja pajuurvad. Puid tunnevad lapsed kenasti lisaks otsitule tundid lapsed veel kadakat, paju ja vahtrat. Arutelu käigus selgus, et lause: „Külva head, siis kasvab head!†tähendab heategude tegemist teistele ja kui sina oled hea, siis on teised ka sinu vastu head. Inimtegevuse positiivsed mõjud olid kooli suur spordivälajk ja kooliümbruse mets ning negatiivsed mõjud olid prahti loopimine metsa alla ja kooli ümbrusesse.
Kolmas tegevuspunkt – Laulud Järvevanale
Taust: tegevuspunkt asub Põlva järve ääres, mis pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks. Järve ääres on mänguväljakud ja mõnusad jalutusrajad.Â
Tegevused kolmandas punktis:
1. Õpetaja jutustab lastele Põlva järve legendi ja räägib loo sellest, et kunagi asus Põlvas järv, mida teati Plaki järve nime all, kuid suure saastatuse korral muutus veekogu täielikult kasutuskõlbmatuks.
2. Arutleu teemal, kuidas saab hoida järve puhtust ja mida meie selleks teha saame?
3. Otsime inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva järvele.
4. Jävevana võimlemine mänguväljakul ja ühistants „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse...“
5. Mäng „Veemees ja maameesâ€Â Mänguala otstes on tähistatud joonega majad. Mänguala keskele tähistatakse ca 2 m laiune riba nn. Vesi. Mängujuht, ehk Veemees, jääb veealasse. Teised mängijad ehk Maamehed lähevad ühele poole majja. Veemees hüüab: „Olen lõbus Veemees, püüan sind kinni Maamees!“ Seejärel jooksevad Maamehed üle mänguala teise majja. Veemees, kes ei tohi veealast väljuda, püüab veealast läbi lippavaid jooksjaid. Kinnipüütud mängijad jäävad ka Veemeesteks või kükitavad maha ja saavad kivideks vee põhjas. Mängitakse seni, kuni kinni püüdmata on jäänud vaid üks mängija.
6. Räägime eelseisvast XXVII laulu- ja XX tantsupeost, mille juhtmõte on “Minu arm“ ja Põlvamaa laulu-ja tantsupeost «Sinule, Eesti, Sinule, Põlvamaa»
7. Laulame järve ääres rannamaja trepil Järvevanale laulupeo laulu „Käänulised teed†ja laste soovil laulu „Taat ära magaâ€.
Tegevuspunkti kokkuvõte: Eriti meeldis lastele laulda laule Järvevanale, kes valvab veepuhtust Põlva järves. Huviga oodati Põlvamaa laulu-ja tantsupidu, kus lapsed esinevad. Väga meeldis lastele liikumismäng, sest seda mängisime esimest korda ja see tundus neile huvitav. Inimtegevuse positiivseid mõjud olid purskkaev keset järve, ilus ja hooldatud laudadest jalgtee ja rannamajake ning negatiivsed mõjud olid järvevette loobitud pudelid, sügavad autojäljed murul ja rannas kisavad koolilapsed.
Neljas tegevuspunkt – Jõgi voolab, jõgi voolab
Taust: Tegevuspunkt asub Põlva keskväljakult umbes 400 meetri kaugusel. Ora jõe ääres on võimalus tutvuda partidega ja teha katseid vees.
Tegevused neljandas punktis
1. Laulame laste soovil jõele memme-taadi peoks õpitud laulu „Jõgi voolab, jõgi voolab läbi eestimaa...â€
2. Arutelu partidest (emas- ja isaslinnu erinevused, sulgede mittemärgumine) ja partide vaatlus.
3. Voolu suuna määramine, kasutades puutokke.
4. „Veekogumäng†Mängijad jagatakse 5–6 liikmelisteks gruppideks. Grupis rivistuvad lapsed kolonnidesse ja panevad käed eesseisva lapse õlgadele või vöökohale. Need rivid on ojakesed, mis hakkavad mängujuhi märguande peale vabalt ringi liikuma ehk voolama. Liikumise ajal püütakse üksteisest mitte lahti lasta. Kui mängujuht hüüab: „Jõgi!“, peavad kõik ojakesed koonduma ühte kolonni ja moodustama pika jõe. Nüüd voolab edasi jõgi. Mängujuhi hüüde “Meri!“ peale, moodustavad lapsed kolonnist suure ringi ja hakkavad käsi liigutades „lainetama“.
5. Otsime koos inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele, Ora jõele.
Tegevuspunkti kokkuvõte: lapsed armastavad väga laulda ja jõe ääres hakkasid lapsed laulma jõele, see andis hea võimaluse aruteluks laulu sõnade üle („Jõgi voolab, jõgi voolab läbi eestimaa üle soode, üle raba, üle heinamaa...). Voolusuuna määramisega saadi hakkama. Inimtegevuse positiivseks mõjuks pidasid lapsed puhastatud jõekallast ja negatiivseks seda, et autod on pargitud liiga jõe kaldale.
Viies tegevuspunkt –Külva head, siis kasvab head!
Taust: tegevuspunkt asus samas kohas kus esimenegi. Sinna on jõe äärest 1,5 km. Ümberringi kasvab palju puid ja on õuesõppe koht.
Tegevused viiendas punktis
1. Arutelu õpperajal tehtu ja kogetu üle, millised olid meeldejäävamad inimtegevuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid Põlva linna loodusele.
2. Peame VVV 20 sünnipäeva ja joonistame kaardid.
3. Mäng „Vaheta puudâ€. Seda mängu saab mängida paigas, kus kasvab lähestikku puid. Kõik osalised peale ühe valivad endale puu ning seisavad selle tüve juurde. Kui puid on rohkem, kui mängijaid, siis märgitakse ära (näiteks seotakse ümber puu pael või nöör), millised puud on mängus. Mängija, kellel oma puud ei ole, seisab teiste keskele ja hüüab: „ Ära vaata kuud – vaheta puud!“ Selle peale peavad kõik mängijad oma puu maha jätma ja endale mõne teise puu otsima. Hüüdja püüab kiiresti ka endale puu leida. Et mängus olevaid puid on üks vähem, kui mängijaid, jääb keegi taas ilma. Temast saab järgmine hüüdja.
Tegevuspunkti kokkuvõte: Meeldejäävamaiks kohaks oli järv ja selle ümbrus. Lastele meeldis laulda Järvevanale. Samuti toodi välja keskväljakut. Liikumismäng pakkus samuti põnevust.
Peale õpperaja läbimist:
1. Küpsetasime toas popkorni, et tähistada VVV 20 sünnipäeva.
1. Mängime õpperajal saadud teadmiste kordamiseks ja kinnistamiseks MatataBoti robotitega. Roboti programmeerimiseks kasutame suunaplokke.
2. Kasutame Lotte loodusmängu ja otsime piltvastused Lotte poolt esitatud küsimustele Eesti elurikkuse, maastike, keskkonnasõbralike eluviiside ning inimese tööde ja tegevuste kohta looduses.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |