Looduse muutjad - inimene ja kobras!
» sulge foto
Aakre lasteaia Tammekese rühma metsamatkal "Looduse muutjad - inimene ja kobras" osalesid 11 last.
Matka pikkus: 3 km
Läbiviijad: lasteaiaõpetajad Velda Krillo ja Kaia Otsa
Meie sõnad ja teod muudavad midagi igal hetkel meie ümber. Loodus on pidevas muutumises ja inimesel on selle muutmises oma osa. Ka 2019. aasta loom kobras muudab oma tegevusega keskkonda. Kuna matkamängu teema on Inimene ja loodus, siis kobras oma elutegevusega mõjutab ümbritsevat keskkonda ja inimese eluolu palju.
Aakre lasteaia lapsed tundsid huvi kobraste elu vastu, seega alustasime nende loomade elu tutvustamist nahkade, koljude ja hammaste uurimisega ning nende elu kajastavate videoklippide uurimisega. Ka meeldis lastele kopraid joonistada. Kuna meie lasteaia lähedal on võimalik jälgida märke kobraste elutegevusest, läksime 12. märtsil metsamatkale kobraste elupaika. Metsamatka giidiks palusime kohaliku jahimehe Kalvi, kes rääkis lastele kobraste elust ja tegevusest. Tema poolt kaasa võetud trofeed tekitasid laste seas palju elevust. Kuna kopra tegevus looduse muutmisel ei sobitu alati inimese plaanidega, siis on vaja loomade arvukust piirata. Ja seetõttu said lapsed uurida ka jahimehe poolt kaasa võetud püünisraudu. Lapsed said vastuseid kobraste elu puudutavatele küsimustele. Näiteks, et kobras ei söö kala ja et ta saab veel all hingamata olla kuni 17 minutit. Kobraste karvakasuka kaitsevärvi tõhususes veendusid lapsed otsimismängu mängides, sest metsa peidetud kobraste figuure ei olnud sugugi lihtne märgata. Järgmisena proovisime kobraste moodi süüa. Selleks pidid lapsed käsi kasutamata ära näksima okstele riputatud kõrsikud, mis olid mängult justkui puuoksad kobraste jaoks.
Järgnes veevoolu kiiruse mõõtmise katsetus. Alguses vaatlesime vee voolukiirust puhtas rennis. Seejärel korjasid lapsed tammi ehitusmaterjali – oksi, heina, sammalt, kive – millega täitsid veerenni. Selgus, et takistusega rennis liigub vesi tunduvalt aeglasemalt. Samamoodi tekib jões kopratammi ees üleujutus. Seejärel kehastusid lapsed kobrasteks ja tassisid kokku suure hunniku tammiehitus materjali. Matka lõpetas kauaoodatud piknik.
Laste muljed pärast matka:
Rasmus, 6 a. KOBRASTE POJAD ON KAKS KUUD EMA JUURES JA SIIS LÄHEVAD ÄRA. KOBRASTE TAMMIDESTJÄÄB ÜMBRUS VEE ALLA. SEE ON HALB, SEST KUI NAD ÜMBRUSE ÄRA UJUTAVAD, SIIS MÕNED METSLOOMAD EI SAA JUUA, NEIL VÕIB MÕNI PUUOKS KURKU MINNA.
Marten, 6 a. KOPRAD SÖÖVAD NÕGESEID, VAARIKA VARSI. NENDE LIHA SÜÜAKSE, NEIL ON TILLUKESED KÕRVAD. KOBRAS JÕUAB VEE ALL HINGE KINNI HOIDA 17 MINUTIT.
Kärt, 4 a. INIMESED TAHAVAD TEMA LIHA JA NAD EI JÕUA ENAM PASSIDA, SIIS NAD PANEVAD RAUAD JA SIIS INIMENE KUULAB SEDA KRIGINAT JA SIIS TULEB JAHIMEES JA VAATAB KOBRAST - KAS KOBRAS ON SEAL VÕI EI OLE. KUI KOBRAS ON SEAL, SIIS JAHIMEES VÕTAB SELLE ENDALE JA VISKAB RAUAD MAHA JA NEED LÄHEVAD KINNI.
Kristofer, 7 a. KOPRAD SÖÖVAD OKSI. SIIS KUI TEINE OKS ON ÄRA SÖÖDUD, SIIS TA VÕTAB TEISE OKSA. SIIS SÖÖVAD NAD VEEL ANGERVAKSA JA VAARIKA VARSI. NENDE UKS ON ALATI VEE ALL, ET KEEGI EI KIUSAKS NENDE POEGI. KUI TAMMI EHITAVAD, SIIS SEE EI OLE HEA, SEST SIIS LÄHEB KÕIK VEE ALLA JA MAAKERA MUUTUB VEEPALLIKS. JA SIIS PEAB KOGU AEG UJUMA. SELLEPÄRAST VÕTAVAD JAHIMEHED KOPRAID KINNI JA SIIS VEEL ON KÕIK KOPRAD ERINEVA SUURUSEGA.
Helis-Hellik, 6 a. KOPRAD SÖÖVAD NÕGESEID JA KOPRAD KAMMIVAD ENNAST KÜÜNTEGA.
Lenna, 5 a. KOBRAS ON SEAL VÕI EI OLE SEAL (Lenna mõtleb kopraraudu). KUI KOBRAS ON SEAL, SIIS TA VÕTAB KOPRA ENDALE JA VISKAB RAUAD MAHA JA NEED LÄHEVAD KINNI.
Ümbritseva muutmise teema aluseks võtsime Peeter Volkonski luuletuse:
Maailm meie ümber muutub,
kui me teda puutume.
Ja me ise muutume,
kui see maailm meisse puutub.
Arutlesime lastega ka selle luuletuse sisu üle – kuidas saab inimene maailma muuta?
Marten, 6 a. INIMENE EHITAB LINNAD MAJA PEALE, VISKAB PRÜGI MAHA – MAAILM MUUTUB MUSTAKS, KOLEDAKS. ILUSAMAKS SAAB KA – AITAB INIMESI JA MÄNGIB TEISTEGA, VISKAB ASJAD PRÜGIKASTI.
Kärt, 4 a. INIMENE PÜHIB KÕIK ÄRA, SIIS ON KÕIK NAGU PUHAS. PILLAD KÕIK ENDA ASJAD, RAAMATUD JA RIIDED JA MÄNGUASJAD JA KAMMID MAHA, SIIS ON MAAILM KÕIGE KOLEDAM.
Kadri-Liis, 4 a. KUI INIMENE KORISTAB PURGID VÕI ASJAD, KUI KEEGI ON MIDAGI MAHA VISANUD. PRÜGIAUTO JA PRÜGIINIMENE VÕTAB ÄRA.
Kertu, 5 a. ET INIMENE EHITAB MAJA, TA VÕIB PANNA RIPUTAMA PILTE. ALATI PEAB IGAL POOL PRÜGI ÄRA KORJAMA. KOLEDAMAKS SAAB SIIS TEHA, KUI LILLED ÄRA LÕHKUDA.
Oliver, 4 a. INIMENE PEAB ÄGEDAID ASJU TOOMA, LILLI KASVATAMA, LEPATRIINUDELE PEAKS TEGEMA KODU.
Maarja, 5 a. INIMENE KAEVAB ÃœHE AUGU, SIIS PANEB SEEMNED SINNA SISSE. SIIS SEE LILL KASVAB AUGUST MAAILMANI!
Kristofer, 7 a. KUI INIMENE NÄITEKS EHITAKS TANKLAT VÕI MAJA SINNA, KUS ON TÜHI PLATS, SIIS ON SEE ÕIGE. KOLEDAMAKS MUUDAB, KUI INIMENE EI KUULA SÕNA – EMA, ISA, VANAEMA, VANAISA SÕNA.
Matka pikkus: 3 km
Läbiviijad: lasteaiaõpetajad Velda Krillo ja Kaia Otsa
Meie sõnad ja teod muudavad midagi igal hetkel meie ümber. Loodus on pidevas muutumises ja inimesel on selle muutmises oma osa. Ka 2019. aasta loom kobras muudab oma tegevusega keskkonda. Kuna matkamängu teema on Inimene ja loodus, siis kobras oma elutegevusega mõjutab ümbritsevat keskkonda ja inimese eluolu palju.
Aakre lasteaia lapsed tundsid huvi kobraste elu vastu, seega alustasime nende loomade elu tutvustamist nahkade, koljude ja hammaste uurimisega ning nende elu kajastavate videoklippide uurimisega. Ka meeldis lastele kopraid joonistada. Kuna meie lasteaia lähedal on võimalik jälgida märke kobraste elutegevusest, läksime 12. märtsil metsamatkale kobraste elupaika. Metsamatka giidiks palusime kohaliku jahimehe Kalvi, kes rääkis lastele kobraste elust ja tegevusest. Tema poolt kaasa võetud trofeed tekitasid laste seas palju elevust. Kuna kopra tegevus looduse muutmisel ei sobitu alati inimese plaanidega, siis on vaja loomade arvukust piirata. Ja seetõttu said lapsed uurida ka jahimehe poolt kaasa võetud püünisraudu. Lapsed said vastuseid kobraste elu puudutavatele küsimustele. Näiteks, et kobras ei söö kala ja et ta saab veel all hingamata olla kuni 17 minutit. Kobraste karvakasuka kaitsevärvi tõhususes veendusid lapsed otsimismängu mängides, sest metsa peidetud kobraste figuure ei olnud sugugi lihtne märgata. Järgmisena proovisime kobraste moodi süüa. Selleks pidid lapsed käsi kasutamata ära näksima okstele riputatud kõrsikud, mis olid mängult justkui puuoksad kobraste jaoks.
Järgnes veevoolu kiiruse mõõtmise katsetus. Alguses vaatlesime vee voolukiirust puhtas rennis. Seejärel korjasid lapsed tammi ehitusmaterjali – oksi, heina, sammalt, kive – millega täitsid veerenni. Selgus, et takistusega rennis liigub vesi tunduvalt aeglasemalt. Samamoodi tekib jões kopratammi ees üleujutus. Seejärel kehastusid lapsed kobrasteks ja tassisid kokku suure hunniku tammiehitus materjali. Matka lõpetas kauaoodatud piknik.
Laste muljed pärast matka:
Rasmus, 6 a. KOBRASTE POJAD ON KAKS KUUD EMA JUURES JA SIIS LÄHEVAD ÄRA. KOBRASTE TAMMIDESTJÄÄB ÜMBRUS VEE ALLA. SEE ON HALB, SEST KUI NAD ÜMBRUSE ÄRA UJUTAVAD, SIIS MÕNED METSLOOMAD EI SAA JUUA, NEIL VÕIB MÕNI PUUOKS KURKU MINNA.
Marten, 6 a. KOPRAD SÖÖVAD NÕGESEID, VAARIKA VARSI. NENDE LIHA SÜÜAKSE, NEIL ON TILLUKESED KÕRVAD. KOBRAS JÕUAB VEE ALL HINGE KINNI HOIDA 17 MINUTIT.
Kärt, 4 a. INIMESED TAHAVAD TEMA LIHA JA NAD EI JÕUA ENAM PASSIDA, SIIS NAD PANEVAD RAUAD JA SIIS INIMENE KUULAB SEDA KRIGINAT JA SIIS TULEB JAHIMEES JA VAATAB KOBRAST - KAS KOBRAS ON SEAL VÕI EI OLE. KUI KOBRAS ON SEAL, SIIS JAHIMEES VÕTAB SELLE ENDALE JA VISKAB RAUAD MAHA JA NEED LÄHEVAD KINNI.
Kristofer, 7 a. KOPRAD SÖÖVAD OKSI. SIIS KUI TEINE OKS ON ÄRA SÖÖDUD, SIIS TA VÕTAB TEISE OKSA. SIIS SÖÖVAD NAD VEEL ANGERVAKSA JA VAARIKA VARSI. NENDE UKS ON ALATI VEE ALL, ET KEEGI EI KIUSAKS NENDE POEGI. KUI TAMMI EHITAVAD, SIIS SEE EI OLE HEA, SEST SIIS LÄHEB KÕIK VEE ALLA JA MAAKERA MUUTUB VEEPALLIKS. JA SIIS PEAB KOGU AEG UJUMA. SELLEPÄRAST VÕTAVAD JAHIMEHED KOPRAID KINNI JA SIIS VEEL ON KÕIK KOPRAD ERINEVA SUURUSEGA.
Helis-Hellik, 6 a. KOPRAD SÖÖVAD NÕGESEID JA KOPRAD KAMMIVAD ENNAST KÜÜNTEGA.
Lenna, 5 a. KOBRAS ON SEAL VÕI EI OLE SEAL (Lenna mõtleb kopraraudu). KUI KOBRAS ON SEAL, SIIS TA VÕTAB KOPRA ENDALE JA VISKAB RAUAD MAHA JA NEED LÄHEVAD KINNI.
Ümbritseva muutmise teema aluseks võtsime Peeter Volkonski luuletuse:
Maailm meie ümber muutub,
kui me teda puutume.
Ja me ise muutume,
kui see maailm meisse puutub.
Arutlesime lastega ka selle luuletuse sisu üle – kuidas saab inimene maailma muuta?
Marten, 6 a. INIMENE EHITAB LINNAD MAJA PEALE, VISKAB PRÜGI MAHA – MAAILM MUUTUB MUSTAKS, KOLEDAKS. ILUSAMAKS SAAB KA – AITAB INIMESI JA MÄNGIB TEISTEGA, VISKAB ASJAD PRÜGIKASTI.
Kärt, 4 a. INIMENE PÜHIB KÕIK ÄRA, SIIS ON KÕIK NAGU PUHAS. PILLAD KÕIK ENDA ASJAD, RAAMATUD JA RIIDED JA MÄNGUASJAD JA KAMMID MAHA, SIIS ON MAAILM KÕIGE KOLEDAM.
Kadri-Liis, 4 a. KUI INIMENE KORISTAB PURGID VÕI ASJAD, KUI KEEGI ON MIDAGI MAHA VISANUD. PRÜGIAUTO JA PRÜGIINIMENE VÕTAB ÄRA.
Kertu, 5 a. ET INIMENE EHITAB MAJA, TA VÕIB PANNA RIPUTAMA PILTE. ALATI PEAB IGAL POOL PRÜGI ÄRA KORJAMA. KOLEDAMAKS SAAB SIIS TEHA, KUI LILLED ÄRA LÕHKUDA.
Oliver, 4 a. INIMENE PEAB ÄGEDAID ASJU TOOMA, LILLI KASVATAMA, LEPATRIINUDELE PEAKS TEGEMA KODU.
Maarja, 5 a. INIMENE KAEVAB ÃœHE AUGU, SIIS PANEB SEEMNED SINNA SISSE. SIIS SEE LILL KASVAB AUGUST MAAILMANI!
Kristofer, 7 a. KUI INIMENE NÄITEKS EHITAKS TANKLAT VÕI MAJA SINNA, KUS ON TÜHI PLATS, SIIS ON SEE ÕIGE. KOLEDAMAKS MUUDAB, KUI INIMENE EI KUULA SÕNA – EMA, ISA, VANAEMA, VANAISA SÕNA.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |