Õunakeste avastused

» sulge foto

Otsustasime ka oma rühmaga sel aastal osaleda matkamängus. Mõtlesima ja arutasime, et mis see huvitav asi võiks olla, mida siduda sellise pealkirjaga - „Inimene ja loodus”. Meie rühma õpetaja Kaie toob igal kevadel meile maitsta ja juua vahtramahla. See on nii hea ja palju parem kui kraanist tulev vesi.
Võtsime kätte ja otsustasime siis uurida täpsemalt, kust ja kuidas õpetaja Kaie saab seda mahla, mida meile juua toob.
Matkama minekuks oli ideaalne päev. Päike paistis ja oli ka üpris soe. Läbi linna jõudsimegi õpetaja Kaie juurde. Tema aias on vaher, kuhu tehtud tüvesse väike ava ning ka pandud siis pulk, mida mööda tilkus puust tulevat mahla purki. See värske mahl oli nii hea ja natukene magus.
Lisaks rõõmustasid meid maja seina ääres kasvavad lumikellukesed. Lapsed tahtsid neid nuusutada ja pai teha.
Lasteaeda tagasi tulles nägime, mis oli juhtunud kõnnitee äärsetega nüüd, kus oli lumi juba sulanud. Igal pool oli näha välja tulnud lemmikloomade väljaheiteid. See oli laste arvates väga kole.
Aga lapsed oskasid juba ise öelda, mida lemmiklooma peremees peaks tegema. Meie õpetaja Kaiel on koer ning tema rääkis lastele, et kui tema käib lemmikuga jalutamas, siis alati on kaasas kilekott, et oma koera väljaheited ära korjata ja siis prügikasti ära visata. Meie, lemmikloomade peremehed, peame tagama, et kõnniteede äärsed jääksid puhtaks ja oleks ka ilus vaadata.
Oma õppekäigult saime teada, et inimene on üks osa loodusest. Suhtudes loodusesse heaperemehelikult ja hoolivalt – saame oma silmadele ilu ning andidest tervist.
Palju õnne ja jätkuvalt tegutsemise lusti!