Puhake Eestis!
» sulge foto
Heipa –heipa!
Meie essee nüüd siis... Esialgu toimus matkamine peale suurte inimeste tööpäeva lõppu ning alustuseks leidsime üles puust kroko (klõps 20.09) Elva lasketiiru lähedal (21.07.14) Samal õhtul käisime veel vana pudelivabriku juurest mineva tee ääres oleva järve ääres, mis osutus keerulisemaks, kui alguses arvasime. Mina juhtisin kõik alustuseks vale järve äärde, kus olin kunagi ujumas käinud ning arvasin teadvat punkti olevat. Õige järv oli 500m edasi ning lõpus said jalad ka märjaks. Mändide ja järve õige nurga alt kaardisse saamine oli ütlemata raske (klõps 21.41). Sellega meie eismene retk lõppes. Punktide otsimine toimus minu Nokia C5 GPS-i abil ning suht/koht huupi. Sest esialgu ei osanud ma kaarti taustaks manada ning GPS näitas ainult kontrollpunkti suunda ja kaugust. Järgmisel õhtul sõitsime peale tööd Hellenurme vana vesiveski juurde ning alustuseks proovisime murda järveni läbi hooldekodu õue. Järve ääres selgus, et pilt oli tehtud siiski veskile palju lähemal. Enne veel, kui pilti läksime tegema, kiikusime vanas mõisapargis olevatel kiikudel ning pildistamiskoha juures oli keegi puu otsa onni ehitanud, mis pakkus lastele suurt rõõmu, (käisin ka ise puu otsas ära)(klõps 20.44). Järgmine punkt, kuhu siirdusime, oli lustimäe jalamil olev jõgi. Meie polnud sellest kohast varem kuulnud ning lähenesime Hellenurme suhtes paremalt poolt jalgsi üle põllu ca 850m kõmpimist. Kui tee metsa sisse keeras kohtasime seal hiiglaslikku tamme. Sealt saime ilusa pildi! Edasi ületasime oja vana villavabriku varemete kohapealt ning tõusime lustimäele. Trossi atraktsioon oli selles mõttes lastele jube, et kui suure hooga lõppu sõitsid, siis raputas kohe päris kõvasti. Klõps käis 21.31. Edasi liikusime Palupera kooli juures oleva imeliku maja juurde, kus tehti selle õhtu viimane klõps 22.07. Koolimaja pargis oli hästi jämedast puust välja saetud tool, kus lastele meeldis istuda. 22.07.14 oli esimeseks kohaks, kuhu otsustasime minna, kivikalme Nõo kandis. Rauteejaama oli lihtne sõita, edasi juhatas GPS meid kangekaelselt mingite suvilate juurde ja nendest läbi. GPS-i järgi jäi puudu 200m, siiski otsustasin olla viisakas ja ringi sõita. Auto,jätsime suurele teele, kus oli eratee märk ning jalutasime paarsada meetrit kalmeteni. Esialgsel pildil pidasin neid maja varemeteks koha peal aga avanes sootuks muljetavaldavam pilt. Klõps 20.52. Õhtu teine kaader tuli Tõraverest, kus pildile jäi kuppel ja kollane NG raam. Sarapuupõõsad kandsid nii mis kole, lubasin endale, et tulen sügisel tagasi. Klõps 21.35. Kuid see ei olnud veel kõik, võidukas lõpp saabus Vapramäe lähistel Elva jõe ääres, puust trepil pilti tehes. Lapsed olid suht väsinud, seega ilma pikema jututa klõps 22.07. Küll aga sai seda pilti tehes selgeks, et fotokale on kolmjalga vaja. Ning mõned päevad hiljem olimegi Euronicsis ning 18.99 eurot vaesemad, samas muidugi kolmjala võrra rikkamad. Siis tekkis matkamängu väike vahe sisse ning uuesti „ärkasime“ 20.08.14, kui tekkis mõte metsa seenele minna. Kaks ühes oli meie plaan ning lisaks korvitäiele kukeseentele külastasime ka viite kontrollpunkti. Haldjaraja ääres olevat puujuurtega istumispinki (klõps 13.34), indiaanlase näoga puuslikku (klõps 14.43), kasvajaga männipuud (klõps 15.08), ilusa vaatega astangut (klõps 15.45) ning metsas olevat murtud puud (klõps 16.07). Kuigi viimase pildi tegemise aeg oli ca 16.00 oli tihedate vihmapilvede tõttu üllatavalt hämar. Oi kuidas hakkas kallama... 3. septembril jäi meie kontosse ainult üks kontrollpunkt, kopra näritud puu, aga see-eest nägid lapsed suuri-suuri sipelgapesi (klõps 21.24). 7. septembrist kujunes aga vastupidi – rekordpäev 11 läbikäidud kohaga. Päeva lõpuks olid isegi suured inimesed natuke väisinud :) Alustasime päeva forelli püügikoha ujuva sauna pildistamisest. Eestlastele omase ujedusega ei tihanud alguses pilti tegema minna, et kala nagu ei taha, aga käivad ja pildistavad muudkui – aga see on minu probleem (klõps 13.30). Edasi läksime Vapramäe radalele, kus keset metsa sai lasipuud pildistatud (klõps 13.46). Ehitajale, kes põõsast nii kena maja valmis meisterdas (klõps 14.34), suur tänu üllatuse eest. Tervisekeskuse juures jäime pildile koos suure puidust trooniga (klõps 15.01). Millegipärast kangastus silme ees Tauno Kangur, aga miks, ei tea. Rõngus lõhnas kõikjal pagaritoodete järele, aga kuna eelnevalt olime kokku leppinud, et sööme Luke kärneri maja kohvikus, siis piirdusime mõne saiaksesega (klõps 16.07). Veel üks koht, kus ma varem käinud ei olnud, oli Vellavere kiigemägi (klõps 17.13), muide eile õhtul käisime perega seal lõket tegemas, teed joomas ning kamamapalle söömas.Kõht oli tühi ning seepärast kiirustasime Lukele, kus kinnitasime keha ning lasime endist pilti teha (klõps 18.47). Uut energiat saades otsustasime kolm, veel võtmata punkti samuti läbi käia ning suundusimegi jällegi Tõravere kanti. Kuusetihnikus pilti tehes paistis õhtupäike nii eredalt, et polegi aru saada, kui tihe see tegelikult siiski oli. Ja seeni oli seal hulgim, kas ka söödavaid, ei osanud tuvastada (klõps 19.22). Jõe ääres oleva RMK lõkkekoha olemasolust polnud ma samuti senini teadlik (klõps 19.45), viisin nädalapärast ka oma sõbrad sinna. Järgmise punkti võtmise ajal (sälkoru laadne asi) korjasin enda pealt ca 10-15 põrdakärbest. Vanema tüdruku juustest sain isegi järgmisel päeval ühe kätte. Huvitav oli see, et ainult selles metsas olid need kärbsed, mujal pole ma sellel aastal neid isegi kohanud (klõps 20.24). Matkamängu Grande Finale saabus kell 21.09, kusjuures Mustik ja Maasik olid väga elevil, et neile tulid külalised.
Super tore oli ja lastele väga meeldis... Aitähh!
Meie essee nüüd siis... Esialgu toimus matkamine peale suurte inimeste tööpäeva lõppu ning alustuseks leidsime üles puust kroko (klõps 20.09) Elva lasketiiru lähedal (21.07.14) Samal õhtul käisime veel vana pudelivabriku juurest mineva tee ääres oleva järve ääres, mis osutus keerulisemaks, kui alguses arvasime. Mina juhtisin kõik alustuseks vale järve äärde, kus olin kunagi ujumas käinud ning arvasin teadvat punkti olevat. Õige järv oli 500m edasi ning lõpus said jalad ka märjaks. Mändide ja järve õige nurga alt kaardisse saamine oli ütlemata raske (klõps 21.41). Sellega meie eismene retk lõppes. Punktide otsimine toimus minu Nokia C5 GPS-i abil ning suht/koht huupi. Sest esialgu ei osanud ma kaarti taustaks manada ning GPS näitas ainult kontrollpunkti suunda ja kaugust. Järgmisel õhtul sõitsime peale tööd Hellenurme vana vesiveski juurde ning alustuseks proovisime murda järveni läbi hooldekodu õue. Järve ääres selgus, et pilt oli tehtud siiski veskile palju lähemal. Enne veel, kui pilti läksime tegema, kiikusime vanas mõisapargis olevatel kiikudel ning pildistamiskoha juures oli keegi puu otsa onni ehitanud, mis pakkus lastele suurt rõõmu, (käisin ka ise puu otsas ära)(klõps 20.44). Järgmine punkt, kuhu siirdusime, oli lustimäe jalamil olev jõgi. Meie polnud sellest kohast varem kuulnud ning lähenesime Hellenurme suhtes paremalt poolt jalgsi üle põllu ca 850m kõmpimist. Kui tee metsa sisse keeras kohtasime seal hiiglaslikku tamme. Sealt saime ilusa pildi! Edasi ületasime oja vana villavabriku varemete kohapealt ning tõusime lustimäele. Trossi atraktsioon oli selles mõttes lastele jube, et kui suure hooga lõppu sõitsid, siis raputas kohe päris kõvasti. Klõps käis 21.31. Edasi liikusime Palupera kooli juures oleva imeliku maja juurde, kus tehti selle õhtu viimane klõps 22.07. Koolimaja pargis oli hästi jämedast puust välja saetud tool, kus lastele meeldis istuda. 22.07.14 oli esimeseks kohaks, kuhu otsustasime minna, kivikalme Nõo kandis. Rauteejaama oli lihtne sõita, edasi juhatas GPS meid kangekaelselt mingite suvilate juurde ja nendest läbi. GPS-i järgi jäi puudu 200m, siiski otsustasin olla viisakas ja ringi sõita. Auto,jätsime suurele teele, kus oli eratee märk ning jalutasime paarsada meetrit kalmeteni. Esialgsel pildil pidasin neid maja varemeteks koha peal aga avanes sootuks muljetavaldavam pilt. Klõps 20.52. Õhtu teine kaader tuli Tõraverest, kus pildile jäi kuppel ja kollane NG raam. Sarapuupõõsad kandsid nii mis kole, lubasin endale, et tulen sügisel tagasi. Klõps 21.35. Kuid see ei olnud veel kõik, võidukas lõpp saabus Vapramäe lähistel Elva jõe ääres, puust trepil pilti tehes. Lapsed olid suht väsinud, seega ilma pikema jututa klõps 22.07. Küll aga sai seda pilti tehes selgeks, et fotokale on kolmjalga vaja. Ning mõned päevad hiljem olimegi Euronicsis ning 18.99 eurot vaesemad, samas muidugi kolmjala võrra rikkamad. Siis tekkis matkamängu väike vahe sisse ning uuesti „ärkasime“ 20.08.14, kui tekkis mõte metsa seenele minna. Kaks ühes oli meie plaan ning lisaks korvitäiele kukeseentele külastasime ka viite kontrollpunkti. Haldjaraja ääres olevat puujuurtega istumispinki (klõps 13.34), indiaanlase näoga puuslikku (klõps 14.43), kasvajaga männipuud (klõps 15.08), ilusa vaatega astangut (klõps 15.45) ning metsas olevat murtud puud (klõps 16.07). Kuigi viimase pildi tegemise aeg oli ca 16.00 oli tihedate vihmapilvede tõttu üllatavalt hämar. Oi kuidas hakkas kallama... 3. septembril jäi meie kontosse ainult üks kontrollpunkt, kopra näritud puu, aga see-eest nägid lapsed suuri-suuri sipelgapesi (klõps 21.24). 7. septembrist kujunes aga vastupidi – rekordpäev 11 läbikäidud kohaga. Päeva lõpuks olid isegi suured inimesed natuke väisinud :) Alustasime päeva forelli püügikoha ujuva sauna pildistamisest. Eestlastele omase ujedusega ei tihanud alguses pilti tegema minna, et kala nagu ei taha, aga käivad ja pildistavad muudkui – aga see on minu probleem (klõps 13.30). Edasi läksime Vapramäe radalele, kus keset metsa sai lasipuud pildistatud (klõps 13.46). Ehitajale, kes põõsast nii kena maja valmis meisterdas (klõps 14.34), suur tänu üllatuse eest. Tervisekeskuse juures jäime pildile koos suure puidust trooniga (klõps 15.01). Millegipärast kangastus silme ees Tauno Kangur, aga miks, ei tea. Rõngus lõhnas kõikjal pagaritoodete järele, aga kuna eelnevalt olime kokku leppinud, et sööme Luke kärneri maja kohvikus, siis piirdusime mõne saiaksesega (klõps 16.07). Veel üks koht, kus ma varem käinud ei olnud, oli Vellavere kiigemägi (klõps 17.13), muide eile õhtul käisime perega seal lõket tegemas, teed joomas ning kamamapalle söömas.Kõht oli tühi ning seepärast kiirustasime Lukele, kus kinnitasime keha ning lasime endist pilti teha (klõps 18.47). Uut energiat saades otsustasime kolm, veel võtmata punkti samuti läbi käia ning suundusimegi jällegi Tõravere kanti. Kuusetihnikus pilti tehes paistis õhtupäike nii eredalt, et polegi aru saada, kui tihe see tegelikult siiski oli. Ja seeni oli seal hulgim, kas ka söödavaid, ei osanud tuvastada (klõps 19.22). Jõe ääres oleva RMK lõkkekoha olemasolust polnud ma samuti senini teadlik (klõps 19.45), viisin nädalapärast ka oma sõbrad sinna. Järgmise punkti võtmise ajal (sälkoru laadne asi) korjasin enda pealt ca 10-15 põrdakärbest. Vanema tüdruku juustest sain isegi järgmisel päeval ühe kätte. Huvitav oli see, et ainult selles metsas olid need kärbsed, mujal pole ma sellel aastal neid isegi kohanud (klõps 20.24). Matkamängu Grande Finale saabus kell 21.09, kusjuures Mustik ja Maasik olid väga elevil, et neile tulid külalised.
Super tore oli ja lastele väga meeldis... Aitähh!
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |