Õppekäik õpperajale
» sulge foto
Otsustasime minna matkale 30.01.2009. Matkaks valisime õpperaja Puurmani Gümnaasiumi koolipargis, mis on alates 2003.-st aastast igal aastaajal korra läbitud. Kuna oleme väikesest lasteaiast, teeme me kahe rühmaga kõike koos.
Sisenesime kooliparki peaväravast, kus asuvad kaks puudest väravavahti (kaks jämedat künnapuud mõlemal pool teed). Kõik lapsed kallistasid väravavahte. Uurisime mitu last on vaja, et puud kallistada. Selgus, et neljast lapsest piisas. Edasi vaatlesime puude oksi, võra ja kes elab puude peal. Lastega sai võrreldud puude erinevusi talvel ja sügisel.
Pargis edasi liikudes nägime esimest pargi asukat oravat, kes meie eest kiiresti minema jooksis. Nägime ka loomade jälgi. Mitmed koerad olid pargis jalutamas käinud. Samuti märkasime lindude jälgi.
Tiigi äärde jõudes otsisid lapsed endale puust sõbra, keda ise uurida. Sõbraks saamine algas jällegi kallistusega. Laste sõpradeks said vahtrapuud. Uurisime puukoore pinda. Lapsed nuusutasid puu lõhna ja panid põse koore vastu ja tegid seeläbi kindlaks kas puukoor on sile või krobeline. Enamik lapsi leidis puukoore pealt ainult samblikke ja sammalt. Putukad, kes sügisel puukoore peal ringi sibasid, olid talveunes.
Lastel oli väga hea võrdlus sügisese pargiga. Siis saime vaadelda puude lehti. Nüüd vaatlesime puude elu talvel.
Keset parki hakkasime hääli kuulama. Alguses oli küll pikalt vaikus, kuid meie rõõmuks saime ikkagi mõne linnu hääli kuulda. Saime kuulda haki, varese ja rasvatihase häält. Pargis edasi liikudes nägime ka meile häälitsenud lindu hakki ja rasvatihaseid. Vareseid lendas palju üle meie.
Järgmise puuna uurisime elupuud. Uurisime kõigepealt, mille poolest elupuu teistest puudest erineb. Leidsime, et okkad on soomusjad ja kinnituvad tihedalt võrsele. Ladvas nägime ka käbisid. Meelde jäi elupuu lõhn ja koore siledus.
Vaatlesime edasi minnes jõge, sest alles külm kaanetas jõe ja jõe jääle me ei laskunud. Lapsed jutustasid, kes jää all elavad ja õpetaja rääkis lisaks taimede eluolust talvel.
Pargist korjasime hilisemaks uurimiseks sammalt, samblikke, lume alt otsitud lehti, elupuu oksa.
Õpperada lõppes jällegi pargivahtide juures. Tänasime pargivahte kallistusega. Soovisime neile jõudu ja vastupidavust nende tähtsas töös.
Lastele anti enne õpperajale minekut ülesanne jätta meelde kõik loomad, keda me näeme ja milliste loomade jälgi me märkame. Tagasi lasteaeda jõudes täitsid vanemad lapsed töölehe, kuhu pidi enda tähelepanekud kirja panema ja pilte joonistama.
Nooremad lapsed tegid ühistööna suure plakati.
Valminud piltidest pargis ja laste joonistustest koostasime ise tehtud memoriini mängu ja koostasime selle aasta seinakalendri.
Õpetajad: Merike Kull, Emeri Möldri
Õpetaja abid: Heli Priks, Malle Laugmaa
Sisenesime kooliparki peaväravast, kus asuvad kaks puudest väravavahti (kaks jämedat künnapuud mõlemal pool teed). Kõik lapsed kallistasid väravavahte. Uurisime mitu last on vaja, et puud kallistada. Selgus, et neljast lapsest piisas. Edasi vaatlesime puude oksi, võra ja kes elab puude peal. Lastega sai võrreldud puude erinevusi talvel ja sügisel.
Pargis edasi liikudes nägime esimest pargi asukat oravat, kes meie eest kiiresti minema jooksis. Nägime ka loomade jälgi. Mitmed koerad olid pargis jalutamas käinud. Samuti märkasime lindude jälgi.
Tiigi äärde jõudes otsisid lapsed endale puust sõbra, keda ise uurida. Sõbraks saamine algas jällegi kallistusega. Laste sõpradeks said vahtrapuud. Uurisime puukoore pinda. Lapsed nuusutasid puu lõhna ja panid põse koore vastu ja tegid seeläbi kindlaks kas puukoor on sile või krobeline. Enamik lapsi leidis puukoore pealt ainult samblikke ja sammalt. Putukad, kes sügisel puukoore peal ringi sibasid, olid talveunes.
Lastel oli väga hea võrdlus sügisese pargiga. Siis saime vaadelda puude lehti. Nüüd vaatlesime puude elu talvel.
Keset parki hakkasime hääli kuulama. Alguses oli küll pikalt vaikus, kuid meie rõõmuks saime ikkagi mõne linnu hääli kuulda. Saime kuulda haki, varese ja rasvatihase häält. Pargis edasi liikudes nägime ka meile häälitsenud lindu hakki ja rasvatihaseid. Vareseid lendas palju üle meie.
Järgmise puuna uurisime elupuud. Uurisime kõigepealt, mille poolest elupuu teistest puudest erineb. Leidsime, et okkad on soomusjad ja kinnituvad tihedalt võrsele. Ladvas nägime ka käbisid. Meelde jäi elupuu lõhn ja koore siledus.
Vaatlesime edasi minnes jõge, sest alles külm kaanetas jõe ja jõe jääle me ei laskunud. Lapsed jutustasid, kes jää all elavad ja õpetaja rääkis lisaks taimede eluolust talvel.
Pargist korjasime hilisemaks uurimiseks sammalt, samblikke, lume alt otsitud lehti, elupuu oksa.
Õpperada lõppes jällegi pargivahtide juures. Tänasime pargivahte kallistusega. Soovisime neile jõudu ja vastupidavust nende tähtsas töös.
Lastele anti enne õpperajale minekut ülesanne jätta meelde kõik loomad, keda me näeme ja milliste loomade jälgi me märkame. Tagasi lasteaeda jõudes täitsid vanemad lapsed töölehe, kuhu pidi enda tähelepanekud kirja panema ja pilte joonistama.
Nooremad lapsed tegid ühistööna suure plakati.
Valminud piltidest pargis ja laste joonistustest koostasime ise tehtud memoriini mängu ja koostasime selle aasta seinakalendri.
Õpetajad: Merike Kull, Emeri Möldri
Õpetaja abid: Heli Priks, Malle Laugmaa
- Lisatud failid:
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |