VKG 3.c klass kevadet otsimas
» sulge foto
Eellugu
Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sügisesest 3.c klassi lastevanemate koosolekust. Lapsevanem Anneli tegi ettepaneku osaleda matkamängus. Kohe tekkis küsimus, kuhu minna? Ja selgus (inimene õpib kogu elu), et Võru on ju väikelinn , mis ühelt poolt piirneb järvega, teisalt aga ümbritseb teda mets, mõni isegi koos RMK matkarajaga, nii et mine kuhu tahad. Peale pikka hoovõttu ja kahtlustest ülesaamist (kas ikka tasub?) sai mänguga liitutud.
Matk sai teoks 23.03.2009. Igal matkal peab olema mingi eesmärk nagu ka õppetunnil. Meie deviisiks sai - VAATLEME PUNGI! Matkal osalejateks olid 3.c klass, klassijuhataja Tuuli, lapsevanem Anneli ja soe kevadpäike. Ilm oli vaatamata lumelubajatest ilmaennustajatele ilus ja päikseline ning õhk oli täis kevadet. 4-5 km pikkuse matkaraja läbimiseks kulus umbes 3,5 tundi.
Linnast läbi jalutades otsisime kevade märke ja kinnistasime teadmisi juba varem vaadeldud linna tähtsamate ja vanemate majade kohta. Läbi kauni linnusidinas Kreutzwaldi pargi jalutades jõudsime linnarahva meelispaika- Tamula järve äärde. Kui lapsed armastavad seal supelda suvel soojas vees, siis nüüd olid jäässe kaanetunud järvejää alistanud hulgaliselt kalamehi. Lahked kalamehed näitasid kalu, keda on võimalik püüda jääaugust talvel ja õpetaja näitas raamatust pilte, kes jää all veel ringi ujuvad. Soovides kalameestele „Kivi kotti“ asuti üle järvejää linna asutamise kohta. Seal püstitasime esivanemate kombel püstkoja. Käisime veel tammetsõõris jõudu saamas ning linna uues tunnuslauses mainitud maagiat otsimas.
Peale uhke kaarsilla ületust jagasime oma toidupalakesi partide ja luigega.
Kahjuks jäi sammulugeja kaasa võtmata, nii et kulutatud kilokalorite hulk on teadmata (järgmine kord tasub targem olla), kuid punased põsed ja hea söögiisu said kõik osalejad. Nüüd teame ka kuidas looduses liikuda ümbritsevale kahju tekitamata- seda aitab meeles pidada kingituseks kaasa saadud õpetlikud raamatud ning lauamäng „Meeldejääv matkapäev“ .
Pärast matka kandsime läbitud teekonna Võru linna kaardile, joonistasime pilte ja kirjutasime klassikirjandi. Nii sai meie teekond igavesti jäädvustatud ning pildid ja mõtteterad kaunistavad järgnevat esitlust.
Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sügisesest 3.c klassi lastevanemate koosolekust. Lapsevanem Anneli tegi ettepaneku osaleda matkamängus. Kohe tekkis küsimus, kuhu minna? Ja selgus (inimene õpib kogu elu), et Võru on ju väikelinn , mis ühelt poolt piirneb järvega, teisalt aga ümbritseb teda mets, mõni isegi koos RMK matkarajaga, nii et mine kuhu tahad. Peale pikka hoovõttu ja kahtlustest ülesaamist (kas ikka tasub?) sai mänguga liitutud.
Matk sai teoks 23.03.2009. Igal matkal peab olema mingi eesmärk nagu ka õppetunnil. Meie deviisiks sai - VAATLEME PUNGI! Matkal osalejateks olid 3.c klass, klassijuhataja Tuuli, lapsevanem Anneli ja soe kevadpäike. Ilm oli vaatamata lumelubajatest ilmaennustajatele ilus ja päikseline ning õhk oli täis kevadet. 4-5 km pikkuse matkaraja läbimiseks kulus umbes 3,5 tundi.
Linnast läbi jalutades otsisime kevade märke ja kinnistasime teadmisi juba varem vaadeldud linna tähtsamate ja vanemate majade kohta. Läbi kauni linnusidinas Kreutzwaldi pargi jalutades jõudsime linnarahva meelispaika- Tamula järve äärde. Kui lapsed armastavad seal supelda suvel soojas vees, siis nüüd olid jäässe kaanetunud järvejää alistanud hulgaliselt kalamehi. Lahked kalamehed näitasid kalu, keda on võimalik püüda jääaugust talvel ja õpetaja näitas raamatust pilte, kes jää all veel ringi ujuvad. Soovides kalameestele „Kivi kotti“ asuti üle järvejää linna asutamise kohta. Seal püstitasime esivanemate kombel püstkoja. Käisime veel tammetsõõris jõudu saamas ning linna uues tunnuslauses mainitud maagiat otsimas.
Peale uhke kaarsilla ületust jagasime oma toidupalakesi partide ja luigega.
Kahjuks jäi sammulugeja kaasa võtmata, nii et kulutatud kilokalorite hulk on teadmata (järgmine kord tasub targem olla), kuid punased põsed ja hea söögiisu said kõik osalejad. Nüüd teame ka kuidas looduses liikuda ümbritsevale kahju tekitamata- seda aitab meeles pidada kingituseks kaasa saadud õpetlikud raamatud ning lauamäng „Meeldejääv matkapäev“ .
Pärast matka kandsime läbitud teekonna Võru linna kaardile, joonistasime pilte ja kirjutasime klassikirjandi. Nii sai meie teekond igavesti jäädvustatud ning pildid ja mõtteterad kaunistavad järgnevat esitlust.
