POISID METSA
» sulge foto
POISID METSA!
Siimusti Lasteaed –Algkool asub Jõgeva vallas, Jõgevamaal. Lasteaias on kolm rühma.
16. – 20. veebruaril toimus lasteaias poiste nädal. 18. veebruar, kolmapäev, kandis nime „Poisid metsa!â€. Matkale mindi lasteaia matkarajale.
Lasteaia värava juurde kogunesid lasteaia vanema ja keskmise rühma poisid. Õpetajad panid kelkudele kotid, milles olid lõkketegemise materjal ja söögipoolist. Lepiti kokku metsas liikumise reeglid (nt. liigud rajal nii kaugele,et õpetajaga on silm-side).
Esimeseks ülesandeks oli nimetada puid, millele osutati või õpetaja ütles: otsi puu, millel on käbid; leia taim, millel on sügisel marjad; leia puu, mille okstest tehakse vihtasid jne. Edasi liikudes tuli lastel teha raja äärde „lumeingleid“, liikuda raja ääres, nagu jänes(hüpates üks-üks-kaks), matkides erinevate loomade kõnniviise. Lõbusalt liikudes jõudsimegi „metsamajakese“ juurde, kus on lõkkekoht ja katusealune. Maja juures oli laste esmaseks ülesandeks otsida kuivi oksi, millega lõket süüdata. See ülesanne oli oodatust raskem. Lastel on talvel raske teha vahet ,mis on kuiv oks, mis pole; pole ju lehti (sügisel otsisime kuivi oksi siis lapsed leidsid kergemini).Kuid õpetajate juhendamisel saadi oksi piisavalt,et tuli põlema saada. Ärevusega jälgisid poisid, kas läheb põlema, läks! Kuid lastel oli kõige põnevam teada saada, mis on õpetajatel kotis. Oh seda rõõmu kui sealt tuli välja söök! Seal oli leib, viinerid ja tee termoses. Kaasas olid ka küpsetusvardad, millega lapsed küpsetasid leiba ja viinerit lõkkel. Küpsetamise ja söömise ajal arutlesime tule ohtlikusest nii metsas, kui ka kodus, ning kuidas tuleb käituda õnnetuse korral. Kui einestatud, mängisime ringmänge laste soovil (šooder, kui sul tuju hea). Seejärel kustutasime lõkke lumega ning vaatasime üle kogu ümbruse,et meist sinna midagi maha ei jääks.Seejärel matkasime edasi.
Ühel viie aastasel poisil tekkis mure,et oleme metsas olnud varsti õhtuni, mis siis saab kui ema lasteaeda järele tuleb ja meid pole!
Vanema rühma lapsed teadsid, kus asuvad sipelgapesad, arutleti pesa juures,et mis pesas toimub talvisel ajal. Et rajal oleks põnevam edasi liikuda, liikusid lapsed korralduste järgi nt. jookse kaseni, hüppa 5 hüpet edasi, liigu 10 sammu selg ees jne.Jõudsimegi kohani, kuhu vanema rühma lapsed olid talve algul ja jõuludeajal loomadele süüa toonud. Lapsed vaatasid huviga jälgi lumel ja mõistatasid mis loomadega võiks tegu olla. Puhkasime jalgu maha langenud puul . Alustades edasiliikumist oli raja ääres väikese männi all metskitse korjus. Arutlesime lastega, kuidas oleks õige käituda kui leiad surnud looma. Kõik lapsed teadsid,et meie seda puutuda ei tohi ning alati kui leiad surnud looma pead ütlema täiskasvanule. Arutelu oli pikk ja põhjalik Leppisime lastega kokku, et lasteaeda jõudes helistab üks õpetajatest keskkonnateenistusse. Lapsed tegid veel raja äärde „lumeingleid“. Lasteaeda jõudes olime õnnelikud ja väsinud.
Kõige suurema emotsiooni lastele jätsid matkast surnud metskits ning leiva ja viineri küpsetamine.
Plaani kui tahad, aga loodusel on varuks palju paremad, eredamad ja elulisemad õppetunnid!
Siimusti Lasteaed –Algkool asub Jõgeva vallas, Jõgevamaal. Lasteaias on kolm rühma.
16. – 20. veebruaril toimus lasteaias poiste nädal. 18. veebruar, kolmapäev, kandis nime „Poisid metsa!â€. Matkale mindi lasteaia matkarajale.
Lasteaia värava juurde kogunesid lasteaia vanema ja keskmise rühma poisid. Õpetajad panid kelkudele kotid, milles olid lõkketegemise materjal ja söögipoolist. Lepiti kokku metsas liikumise reeglid (nt. liigud rajal nii kaugele,et õpetajaga on silm-side).
Esimeseks ülesandeks oli nimetada puid, millele osutati või õpetaja ütles: otsi puu, millel on käbid; leia taim, millel on sügisel marjad; leia puu, mille okstest tehakse vihtasid jne. Edasi liikudes tuli lastel teha raja äärde „lumeingleid“, liikuda raja ääres, nagu jänes(hüpates üks-üks-kaks), matkides erinevate loomade kõnniviise. Lõbusalt liikudes jõudsimegi „metsamajakese“ juurde, kus on lõkkekoht ja katusealune. Maja juures oli laste esmaseks ülesandeks otsida kuivi oksi, millega lõket süüdata. See ülesanne oli oodatust raskem. Lastel on talvel raske teha vahet ,mis on kuiv oks, mis pole; pole ju lehti (sügisel otsisime kuivi oksi siis lapsed leidsid kergemini).Kuid õpetajate juhendamisel saadi oksi piisavalt,et tuli põlema saada. Ärevusega jälgisid poisid, kas läheb põlema, läks! Kuid lastel oli kõige põnevam teada saada, mis on õpetajatel kotis. Oh seda rõõmu kui sealt tuli välja söök! Seal oli leib, viinerid ja tee termoses. Kaasas olid ka küpsetusvardad, millega lapsed küpsetasid leiba ja viinerit lõkkel. Küpsetamise ja söömise ajal arutlesime tule ohtlikusest nii metsas, kui ka kodus, ning kuidas tuleb käituda õnnetuse korral. Kui einestatud, mängisime ringmänge laste soovil (šooder, kui sul tuju hea). Seejärel kustutasime lõkke lumega ning vaatasime üle kogu ümbruse,et meist sinna midagi maha ei jääks.Seejärel matkasime edasi.
Ühel viie aastasel poisil tekkis mure,et oleme metsas olnud varsti õhtuni, mis siis saab kui ema lasteaeda järele tuleb ja meid pole!
Vanema rühma lapsed teadsid, kus asuvad sipelgapesad, arutleti pesa juures,et mis pesas toimub talvisel ajal. Et rajal oleks põnevam edasi liikuda, liikusid lapsed korralduste järgi nt. jookse kaseni, hüppa 5 hüpet edasi, liigu 10 sammu selg ees jne.Jõudsimegi kohani, kuhu vanema rühma lapsed olid talve algul ja jõuludeajal loomadele süüa toonud. Lapsed vaatasid huviga jälgi lumel ja mõistatasid mis loomadega võiks tegu olla. Puhkasime jalgu maha langenud puul . Alustades edasiliikumist oli raja ääres väikese männi all metskitse korjus. Arutlesime lastega, kuidas oleks õige käituda kui leiad surnud looma. Kõik lapsed teadsid,et meie seda puutuda ei tohi ning alati kui leiad surnud looma pead ütlema täiskasvanule. Arutelu oli pikk ja põhjalik Leppisime lastega kokku, et lasteaeda jõudes helistab üks õpetajatest keskkonnateenistusse. Lapsed tegid veel raja äärde „lumeingleid“. Lasteaeda jõudes olime õnnelikud ja väsinud.
Kõige suurema emotsiooni lastele jätsid matkast surnud metskits ning leiva ja viineri küpsetamine.
Plaani kui tahad, aga loodusel on varuks palju paremad, eredamad ja elulisemad õppetunnid!