Metsa läksid sa ja metsa läksin ma....
» sulge foto
Kõpu Põhikooli koolieelikud käisid matkamas 25. märtsil. Sihtpunktiks sai kooli juurest üle põllu paistev metsatukk. Matka eesmärk: laps oskab märgata.
Matk koosnes viiest osast:
1. Kuulamine.
Lapsed istusid hiirvaikselt, silmad kinni ja nimetasid hääli, mida nad kuulevad. Kuuldi tuule kohinat, varese kraaksumist, puu kääksumist, koera haukumist ja masinamüra. Õpetussõnad lastele kaasa: kui käid metsas, olgu siis marjul või seenel, siis seisata korraks ja kuula. Oluline, et silmad kinni paned, siis kuuled veel paremini. Nii õpid kuulama ja tundma loodushääli, mida muidu tähele ei panegi.
2.Loomade tegutsemisjäljed.
Lapsed otsisid metsast kõikvõimalikke märke loomade tegutsemisest. Kõige põnevamaks leiuks osutus rebaseurg, millel kolm sissekäiku ja mille ümbruses leiduvate jälgede järgi võis järeldada, et reinuvader seal tõesti elutseb. Oli mida arutada. Milline on rebase jäljerida?Miks urul on kolm sissekäiku? Millest rebane toitub?
Kuusejuure alt leiti hiireurge ja ohtralt näritud käbisid. Tegime kindlaks, kes käbi kallal nagistamas on käinud. Orav?Hiir?Lind? Leiti ka kitsede ja põdra jälgi ning suure otsimise käigus jäi lastele silma ja tekitas küsimusi suur kasepahk. Avastamis- ja äratundmisrõõmu tekitas kraavi kaldal kasvav karikseen, sest karikseen kuulub ka „Tere, kevad!“ projekti raames vaadeldavate kevadekuulutajate hulka.
3. Loodusvaatlus.
Esitasin lastele ümbritseva kohta väiteid ja lapsed tegid lumele + märgi, kui väide oli õige ja – märgi, kui väide oli vale. Hiljem arutasime koos vastused üle.
Mõned väited:
täna on tuulevaikne
täna on sula
mõnel puul on juba lehed
siin metsas ei kasva ühtegi okaspuud
me näeme siin lähedal ühte mändi.
4.Fantaasia.
Lapsed tegid lumele looduslikust materjalist pildi. Leppisime kokku, et kasvavalt puult oksi ei murra, mets on igasugust kuivanud materjali täis.
5. Kokkuvõte ja meelelahutus.
Lapsed olid nõus, et mets on väga huvitav paik õppimiseks. Otsustasime sinna kindlasti veel tagasi minna kevadekuulutajaid otsima.
Kuidas lapsed meelt lahutasid näed pildilt.
Matk koosnes viiest osast:
1. Kuulamine.
Lapsed istusid hiirvaikselt, silmad kinni ja nimetasid hääli, mida nad kuulevad. Kuuldi tuule kohinat, varese kraaksumist, puu kääksumist, koera haukumist ja masinamüra. Õpetussõnad lastele kaasa: kui käid metsas, olgu siis marjul või seenel, siis seisata korraks ja kuula. Oluline, et silmad kinni paned, siis kuuled veel paremini. Nii õpid kuulama ja tundma loodushääli, mida muidu tähele ei panegi.
2.Loomade tegutsemisjäljed.
Lapsed otsisid metsast kõikvõimalikke märke loomade tegutsemisest. Kõige põnevamaks leiuks osutus rebaseurg, millel kolm sissekäiku ja mille ümbruses leiduvate jälgede järgi võis järeldada, et reinuvader seal tõesti elutseb. Oli mida arutada. Milline on rebase jäljerida?Miks urul on kolm sissekäiku? Millest rebane toitub?
Kuusejuure alt leiti hiireurge ja ohtralt näritud käbisid. Tegime kindlaks, kes käbi kallal nagistamas on käinud. Orav?Hiir?Lind? Leiti ka kitsede ja põdra jälgi ning suure otsimise käigus jäi lastele silma ja tekitas küsimusi suur kasepahk. Avastamis- ja äratundmisrõõmu tekitas kraavi kaldal kasvav karikseen, sest karikseen kuulub ka „Tere, kevad!“ projekti raames vaadeldavate kevadekuulutajate hulka.
3. Loodusvaatlus.
Esitasin lastele ümbritseva kohta väiteid ja lapsed tegid lumele + märgi, kui väide oli õige ja – märgi, kui väide oli vale. Hiljem arutasime koos vastused üle.
Mõned väited:
täna on tuulevaikne
täna on sula
mõnel puul on juba lehed
siin metsas ei kasva ühtegi okaspuud
me näeme siin lähedal ühte mändi.
4.Fantaasia.
Lapsed tegid lumele looduslikust materjalist pildi. Leppisime kokku, et kasvavalt puult oksi ei murra, mets on igasugust kuivanud materjali täis.
5. Kokkuvõte ja meelelahutus.
Lapsed olid nõus, et mets on väga huvitav paik õppimiseks. Otsustasime sinna kindlasti veel tagasi minna kevadekuulutajaid otsima.
Kuidas lapsed meelt lahutasid näed pildilt.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |