Talveunes puud Sillapää lossi pargis
» sulge foto
Talveunes puud Sillapää lossi pargis
Räpina Lasteaed Vikerkaar
Kuulume Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku
Matk toimus 17. märtsil 2009 Räpinas Sillapää lossi pargis. Ilmataadiga me kahjuks kokkuleppele ei jõudnud, ta kostitas meid laia märja lörtsiga, aga lapsed olid soojalt riides. Meie lasteaias on ammune tava 2-3 korda aastas metsas või pargis matkal käia. Matkal osalesid 5-6-aastased Krõlli ja Mõmmi rühma lapsed ning õpetajad Milvi, Tiina ja Margit. Matka eesmärgiks oli tutvuda okas- ja lehtpuudega talvetingimustes ning luua lastele lõbus meeleolu. Pargi sissekäigul kohtusime Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kalaga, kes on põhikohaga meie Märteni ema. Tal olid kaasas suured värvifotod leht- ja okaspuudest, mida näitas iga tutvustatava puu juures. Kõigepealt arutleti leht- ja okaspuude erinevusi. Esimene peatus tehti okaspuu juures, mis poetab talveks oma okkad maha: lehis. Lapsed tundsid selle puu ära , sest ta kasvab meie Krõlli rühma väljakul. Järgmised peatused olid hobukastani ja pärna juures. Iga vaadeldud puu küljest lõikas tädi Mari kääridega väikese oksakese, et saaksime lasteaias matkal nähtu üle korrata ja oksi võrrelda. Järgmised vaadeldavad puud olid tamm, kuusk, kask ja mänd. Iga puu juures vaatlesime puu koort, oksi ja okaspuudel okkaid ning arutlesime puu ja tema viljade kasutamise teemal. Mõned lapsed oskasid nimetada ka kasemahla ja saunavihta. Viimase vaatlusaluse puu, männi lähedal, märkasid lapsed liikumas mingit suurt pruuni looma. Lähemale hiilides selgus, et tegemist on karuga! Oh seda üheltpoolt uudishimu ja teisalt kerget hirmu, kuni „karu“ suu lahti tegi ja torises, et miks ta üles aeti. Laste näod läksid naerule: see oli „karunahka“ pugenud liikumisõpetaja Tiia. Ühiselt arutledes selgus tõde: karumõmm ärkas mitte laste häälte, vaid kevade pärast. Koos mängiti jooksumängu „Ärka, ärka, karuke!“ Karul oli kaasas purk mett, õpetajatel aga termos sooja pärnaõieteega. Toreda matka lõpetuseks oli hea ennast põleva lõkke ääres tagasiteeks kosutada. Matka lõppedes jagati lastele valged paberilehed ja rasvakriidid. Lapsed tegid erinevatest puukoortest paberitele kooremustri jäljendid (panid paberid vastu puud ja värvisid rasvakriidiga mustri).
Lasteaias panime üles näituse: puude oksad, mõni kooretükike, paar tammelehte ning puukooremustrid. Oksad, mis tädi Mari meile kaasa andis, panime vaasi ja jälgime koos lastega pungade arengut. Ühiselt tuletasime meelde matkal nähtut ja tädi Mari selgitusi selle juurde. Kaisa Krõlli rühmast arvas: „ Käisime puusid vaatamas. Märteni emme andis puuoksi ja koort. Milvi ja Tiina tegid pilti. Tiia mängis karu ja andis meile mett.“ Otsustasime läbida sama raja siis, kui puudel on juba lehed küljes.
Nädal hiljem avastas Uku vaasis olevatel okstel paisunud pungi. Seda rõõmsat uudist näitas ta oma rühmakaaslastele.
Räpina Lasteaed Vikerkaar
Kuulume Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku
Matk toimus 17. märtsil 2009 Räpinas Sillapää lossi pargis. Ilmataadiga me kahjuks kokkuleppele ei jõudnud, ta kostitas meid laia märja lörtsiga, aga lapsed olid soojalt riides. Meie lasteaias on ammune tava 2-3 korda aastas metsas või pargis matkal käia. Matkal osalesid 5-6-aastased Krõlli ja Mõmmi rühma lapsed ning õpetajad Milvi, Tiina ja Margit. Matka eesmärgiks oli tutvuda okas- ja lehtpuudega talvetingimustes ning luua lastele lõbus meeleolu. Pargi sissekäigul kohtusime Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kalaga, kes on põhikohaga meie Märteni ema. Tal olid kaasas suured värvifotod leht- ja okaspuudest, mida näitas iga tutvustatava puu juures. Kõigepealt arutleti leht- ja okaspuude erinevusi. Esimene peatus tehti okaspuu juures, mis poetab talveks oma okkad maha: lehis. Lapsed tundsid selle puu ära , sest ta kasvab meie Krõlli rühma väljakul. Järgmised peatused olid hobukastani ja pärna juures. Iga vaadeldud puu küljest lõikas tädi Mari kääridega väikese oksakese, et saaksime lasteaias matkal nähtu üle korrata ja oksi võrrelda. Järgmised vaadeldavad puud olid tamm, kuusk, kask ja mänd. Iga puu juures vaatlesime puu koort, oksi ja okaspuudel okkaid ning arutlesime puu ja tema viljade kasutamise teemal. Mõned lapsed oskasid nimetada ka kasemahla ja saunavihta. Viimase vaatlusaluse puu, männi lähedal, märkasid lapsed liikumas mingit suurt pruuni looma. Lähemale hiilides selgus, et tegemist on karuga! Oh seda üheltpoolt uudishimu ja teisalt kerget hirmu, kuni „karu“ suu lahti tegi ja torises, et miks ta üles aeti. Laste näod läksid naerule: see oli „karunahka“ pugenud liikumisõpetaja Tiia. Ühiselt arutledes selgus tõde: karumõmm ärkas mitte laste häälte, vaid kevade pärast. Koos mängiti jooksumängu „Ärka, ärka, karuke!“ Karul oli kaasas purk mett, õpetajatel aga termos sooja pärnaõieteega. Toreda matka lõpetuseks oli hea ennast põleva lõkke ääres tagasiteeks kosutada. Matka lõppedes jagati lastele valged paberilehed ja rasvakriidid. Lapsed tegid erinevatest puukoortest paberitele kooremustri jäljendid (panid paberid vastu puud ja värvisid rasvakriidiga mustri).
Lasteaias panime üles näituse: puude oksad, mõni kooretükike, paar tammelehte ning puukooremustrid. Oksad, mis tädi Mari meile kaasa andis, panime vaasi ja jälgime koos lastega pungade arengut. Ühiselt tuletasime meelde matkal nähtut ja tädi Mari selgitusi selle juurde. Kaisa Krõlli rühmast arvas: „ Käisime puusid vaatamas. Märteni emme andis puuoksi ja koort. Milvi ja Tiina tegid pilti. Tiia mängis karu ja andis meile mett.“ Otsustasime läbida sama raja siis, kui puudel on juba lehed küljes.
Nädal hiljem avastas Uku vaasis olevatel okstel paisunud pungi. Seda rõõmsat uudist näitas ta oma rühmakaaslastele.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |