Põlva kalmistul
» sulge foto
Põlva Keskkool asub linna servas. Selleks, et ühest linna servast teise jõuda, tuleb kõndida läbi kalmistu. On ka võimalus ringiga minna, kuid alati on aega vähe. Me oleme rääkinud sellest, et lisaks surnuaiale, kus puhkavad meie hulgast lahkunud, on seal võimalik käia õppekäikudel ja väikestel matkadel.Enne minekut tegime koos õpetajaga inmeseõpetuse tunni ajal käigu kalmistule, süütasime hingedeaja puhul küünlaid ja tegime selgitustööd kalmistul käitumisest. Kokkuvõtteks valmis esitlus. Taimede õppimisest kalmistul ja muust edaspidi.
Teisel korral käisime vaatlemas kalmistul kasvavaid taimi- puid ja põõsaid. Leidsime mürgise jugapuu, tundsime ära mitmeid õpitud ilupõõsaid- sireli, jasmiini, tuhkpuu. Puudest kasvavad looduslikud kased, haavad, mõni kuusk, mänd. Praegu käib Põlva kalmistul ohtlike vanade puude langetamine, loodame, et asemele pannakse noored puud kasvama.
Meiega juhtus ka üks jube lugu- üks väga vihane tädi tuli õpetajaga pahandama. Ta ütles, et miks te veate võõraid lapsi surnuaiale, see pole üldse nende koht. Me olime kõik väga ehmunud, tegelikult ei teinud me midagi valesti, kõndisime vaikselt kõnniteedel ja kõik käitusid viisakalt.
Ükskord viis õpetaja meid kalmistule ühte valmiskaevatud hauda vaatama. Õppisime siis just leina teemat ja paljud meie klassi lastest polnud kunagi matustel käinudki veel. Seal haua juures toimetas üks mees, kes oli surnud mehe poeg. Ta valmistas hauda matuste tulekuks ette. Ta rääkis väga sõbralikut meile, kui sügav peab haud olema ja milliseid kombeid ja tavasid matustel järgitakse.See oli meile uus teadmine. Me avaldasime sugulastele kaastunnet ja kui see matus oli ära olnud, käisime koos õpetajaga sinna värskele hauale küünlaid süütamas.
Pärast mitmeid kalmistulkäike oskame me õigesti käituda, me ei jookse, räägime omavahel vaikselt, oleme hakanud märkama seda, mida varem ei osanud märgata. Läbi kalmistu kulgev tänav on paljudele meist teeks kooli, trenni ja sellepärast on selle koha tundmaõppimine väga oluline.
Teisel korral käisime vaatlemas kalmistul kasvavaid taimi- puid ja põõsaid. Leidsime mürgise jugapuu, tundsime ära mitmeid õpitud ilupõõsaid- sireli, jasmiini, tuhkpuu. Puudest kasvavad looduslikud kased, haavad, mõni kuusk, mänd. Praegu käib Põlva kalmistul ohtlike vanade puude langetamine, loodame, et asemele pannakse noored puud kasvama.
Meiega juhtus ka üks jube lugu- üks väga vihane tädi tuli õpetajaga pahandama. Ta ütles, et miks te veate võõraid lapsi surnuaiale, see pole üldse nende koht. Me olime kõik väga ehmunud, tegelikult ei teinud me midagi valesti, kõndisime vaikselt kõnniteedel ja kõik käitusid viisakalt.
Ükskord viis õpetaja meid kalmistule ühte valmiskaevatud hauda vaatama. Õppisime siis just leina teemat ja paljud meie klassi lastest polnud kunagi matustel käinudki veel. Seal haua juures toimetas üks mees, kes oli surnud mehe poeg. Ta valmistas hauda matuste tulekuks ette. Ta rääkis väga sõbralikut meile, kui sügav peab haud olema ja milliseid kombeid ja tavasid matustel järgitakse.See oli meile uus teadmine. Me avaldasime sugulastele kaastunnet ja kui see matus oli ära olnud, käisime koos õpetajaga sinna värskele hauale küünlaid süütamas.
Pärast mitmeid kalmistulkäike oskame me õigesti käituda, me ei jookse, räägime omavahel vaikselt, oleme hakanud märkama seda, mida varem ei osanud märgata. Läbi kalmistu kulgev tänav on paljudele meist teeks kooli, trenni ja sellepärast on selle koha tundmaõppimine väga oluline.
- Lisatud failid:
 |  |  |  |
 |