Jäljekütid Vitipalus

» sulge foto

Teisipäeval, 3. märtsil sõitsid 1. b ja 1. c klassi õpilased Elva lähedale Vitipalu matkarajale.Bussile tulid vastu matkajuhid, kes jagasid meid kahte rühma. Kumki rühm valis oma matkatee. Lastel tuli tähele panna looduse märke ja otsida loomade jälgi- ühesõnaga tutvuda eluga talvises metsas.Kuna paar päeva tagasi oli maha sadanud paks kohev lumi,oli metsas liikumine kohati päris raske.Matkajuht Mare ees ja ja lapsed järel, liikusime metsanõlvadest üles ja alla ( mäest alla oli kõige mõnusam end veeretada). Hakkasime lumelt kohe ka loomade jälgi otsima. Tekkis väike hasart-kes leiab rohkem ja erinevaid jälgi. Olime neid just loodusõpetuse tunnis ka õppinud. Mets pakkus muudki huvitavat -põdra poolt kraabitud puu, rähni sepikoda, tutt-tihane kõrgel kuuse otsas, lume alla mattunud sipelgapesa, kuhu reinuvader oli sirtsutanud. Ja muidugi lumine mets nagu piltpostkaardil!
Mõnus oli seista puude all ja raputada kohevat lund endale ja sõpradele kaela. Mida võis küll mõelda see üksik suusataja, kes metsast mööda tuhisedes lõbusat lastekisa kuulis. Lõpuks olime juba väga väsinud ja tagasitee bussini tundus hirmus pikk. Ühel järjekordsel puhkehetkel võttis matkajuht kotist pakikese komme- rosinad šokolaadis. Ristisime need kohe "kitsepabulateks". Küll maitsesid need tühja kõhu peale hästi! Arvasime teise õpetajaga, et tagasiteel jäävad lapsed suurest väsimusest kindlasti magama. Kuid võta näpust-ikka oli vaja teistele oma muljeid jagada.

• Lisatud failid:
  • Fotod ja laste tööd Vitipalu matkast