Õppematk Erastvere looduskeskusesse
» sulge foto
Õppematk Erastvere looduskeskusesse
Esimesena viidi meid kadakaid vaatama. Saime teada, et kadakamari on tegelikult väike käbi, mis sisaldab ohtralt C-vitamiini ja on seega väga kasulik. Päevas on soovitav ära süüa kolm kadakakäbikest, et päevane vitamiinivajadus rahuldada. Kadakakäbi otsas on rist, mistõttu arvatakse, et see „mari“ olla Jumala poolt välja valitud. Edasi liikudes nägime orava poolt ära näritud käbi. Giid rääkis meile, et oravat võib nimetada ka lihatoiduliseks loomaks, sest ta rüüstab linnupesi - sööb mune ja ka linnupoegi. Saime näha metskitsi ja nende kohta oli giidil huvitav teave - nimelt valge laik kitsedel saba juures pidi näitama, kas kitsed on terved või haiged. Mida puhtam on see laik, seda tervem on loom.
Mihkel Parts
Ei teadnud varem, et kui kuusk on okkaid palju maha langetanud võib kolme nädala pärast kevadet ootama hakata. Tagasi sõites metsast nägime jõel luike koos sinikaelpartidega talvitumas. Mingil põhjusel ei olevat see luik teistega koos lõunasse lennanud. Inimesed tegid lindu saiaga toites vea. Luigel tekkis tõsine seedehäire. Küll aga võib luigele anda nisu, porganditükikesi jms. Saime teada, et emalindude tuhmim värv isalinnust on hoopis kaitsevärviks, et haudumise ajal pardiema jääks nähtamatuks vaenlasele.
Priit Lüüs
Meile näidati, kuidas puud mõõta ja puu vanust määrata. Põneva puuriga puuriti puusse auk ja selle külge jäidki nö puu aastaringid, mille me hiljem ära lugesime. Puu oli 80 aastane, 38 meetrit kõrge ja läbimõõt 47 sentimeetrit. Maja juures oleval toidulaual nägime maiustamas sinitihaseid, rasvatihaseid, tutt-tihaseid, puukoristajaid, pasknääre, siidisabasid. Meil tuli neid linde ka oma töölehtedel ära tunda ja joonistada. Päev oli lõbus ja vahva.
Gren Kangru
Mulle meeldis rähni tark teguviis - panna käbid puuprakku, et oleks lihtsam seemneid kätte saada. Nagu giid ütles, pole rähnil käppasid, milledega käbi kinni hoida. Veel nägime lumel kopra jälgi ja loomulikult hästi palju kobraste poolt närituid puid. Kiirevooluline Võhandu jõgi oli kaldaäärsesse jäässe huvitavaid mustreid uuristanud. Seda looduse imet oli ka huvitav vaadata. Mulle meeldis looduses olla.
Keidi Fomotškin, Lauri Koiksaar
Ka metssiga oli metsas kõvasti maad tuhninud. Ju ta otsis tammetõrusid, sest need on tema lemmikud. Mööda metsa matkamine väsitas päris ära. Giid jagas meile binoklid, uurisime nendega käbisid, puukoort ja taimi, mis lume alt paistsid.
Kätlin Luisk
Erastverre jõudes giid juba ootas meid ja temaga koos jalutasime metsa, kus tutvusime erinevate puude ja sealkandis elavate loomadega. Meil õnnestuski näha metskitsi ja rebaseid. Lumelt leidsime orava jälgi. Jalutades jõudsime jõe äärde, kus kuulsime äkki koera ulgumist. Giidi arvates oli tegemist koera appihüüuga. Otsustasime kõik koos koera otsima minna. Leidsime küll koera jäljed, kuid koera mitte. Kõndisime suurele teele tagasi, kus buss meid juba ootas, et sõita loodusmajja. Seal jõime teed, sõime pirukaid, pärast lahendasime töölehti, vaatlesime toidulaual söövaid linde. Oli õpetlik päev ja saime teada palju uut ja huvitavat.
Carlos Anti Koemets
Käisime õppekäigul looduses, täpsemalt Erastvere looduspargis. Seal juhendas meid loodust hästi tundev inimene. Esmalt läksime metsa, teel märkasime kitsi, kes jooksid üle tee. Kui olime metsas, siis nägime paljude loomade jälgi: kitse, orava, jänese, kopra ja põdra. Edasi kõndides nägime põdra näritud puud, tegime sellest ka pilti. Põdra näritud puu lähedal märkasime puud, mida oli närinud kobras. Nägime ka jälgi rähni elutegevusest. Jalutuskäigu lõpul kuulsime koera appihüüet ning me suundusime sinnapoole kust see tuli. Kaugele me siiski ei jõudnud, sest meid takistas oja.
Oligi kõik, ots ringi ja bussi. Oli tore päev looduses.
Sander Jõgeva
Esimesena viidi meid kadakaid vaatama. Saime teada, et kadakamari on tegelikult väike käbi, mis sisaldab ohtralt C-vitamiini ja on seega väga kasulik. Päevas on soovitav ära süüa kolm kadakakäbikest, et päevane vitamiinivajadus rahuldada. Kadakakäbi otsas on rist, mistõttu arvatakse, et see „mari“ olla Jumala poolt välja valitud. Edasi liikudes nägime orava poolt ära näritud käbi. Giid rääkis meile, et oravat võib nimetada ka lihatoiduliseks loomaks, sest ta rüüstab linnupesi - sööb mune ja ka linnupoegi. Saime näha metskitsi ja nende kohta oli giidil huvitav teave - nimelt valge laik kitsedel saba juures pidi näitama, kas kitsed on terved või haiged. Mida puhtam on see laik, seda tervem on loom.
Mihkel Parts
Ei teadnud varem, et kui kuusk on okkaid palju maha langetanud võib kolme nädala pärast kevadet ootama hakata. Tagasi sõites metsast nägime jõel luike koos sinikaelpartidega talvitumas. Mingil põhjusel ei olevat see luik teistega koos lõunasse lennanud. Inimesed tegid lindu saiaga toites vea. Luigel tekkis tõsine seedehäire. Küll aga võib luigele anda nisu, porganditükikesi jms. Saime teada, et emalindude tuhmim värv isalinnust on hoopis kaitsevärviks, et haudumise ajal pardiema jääks nähtamatuks vaenlasele.
Priit Lüüs
Meile näidati, kuidas puud mõõta ja puu vanust määrata. Põneva puuriga puuriti puusse auk ja selle külge jäidki nö puu aastaringid, mille me hiljem ära lugesime. Puu oli 80 aastane, 38 meetrit kõrge ja läbimõõt 47 sentimeetrit. Maja juures oleval toidulaual nägime maiustamas sinitihaseid, rasvatihaseid, tutt-tihaseid, puukoristajaid, pasknääre, siidisabasid. Meil tuli neid linde ka oma töölehtedel ära tunda ja joonistada. Päev oli lõbus ja vahva.
Gren Kangru
Mulle meeldis rähni tark teguviis - panna käbid puuprakku, et oleks lihtsam seemneid kätte saada. Nagu giid ütles, pole rähnil käppasid, milledega käbi kinni hoida. Veel nägime lumel kopra jälgi ja loomulikult hästi palju kobraste poolt närituid puid. Kiirevooluline Võhandu jõgi oli kaldaäärsesse jäässe huvitavaid mustreid uuristanud. Seda looduse imet oli ka huvitav vaadata. Mulle meeldis looduses olla.
Keidi Fomotškin, Lauri Koiksaar
Ka metssiga oli metsas kõvasti maad tuhninud. Ju ta otsis tammetõrusid, sest need on tema lemmikud. Mööda metsa matkamine väsitas päris ära. Giid jagas meile binoklid, uurisime nendega käbisid, puukoort ja taimi, mis lume alt paistsid.
Kätlin Luisk
Erastverre jõudes giid juba ootas meid ja temaga koos jalutasime metsa, kus tutvusime erinevate puude ja sealkandis elavate loomadega. Meil õnnestuski näha metskitsi ja rebaseid. Lumelt leidsime orava jälgi. Jalutades jõudsime jõe äärde, kus kuulsime äkki koera ulgumist. Giidi arvates oli tegemist koera appihüüuga. Otsustasime kõik koos koera otsima minna. Leidsime küll koera jäljed, kuid koera mitte. Kõndisime suurele teele tagasi, kus buss meid juba ootas, et sõita loodusmajja. Seal jõime teed, sõime pirukaid, pärast lahendasime töölehti, vaatlesime toidulaual söövaid linde. Oli õpetlik päev ja saime teada palju uut ja huvitavat.
Carlos Anti Koemets
Käisime õppekäigul looduses, täpsemalt Erastvere looduspargis. Seal juhendas meid loodust hästi tundev inimene. Esmalt läksime metsa, teel märkasime kitsi, kes jooksid üle tee. Kui olime metsas, siis nägime paljude loomade jälgi: kitse, orava, jänese, kopra ja põdra. Edasi kõndides nägime põdra näritud puud, tegime sellest ka pilti. Põdra näritud puu lähedal märkasime puud, mida oli närinud kobras. Nägime ka jälgi rähni elutegevusest. Jalutuskäigu lõpul kuulsime koera appihüüet ning me suundusime sinnapoole kust see tuli. Kaugele me siiski ei jõudnud, sest meid takistas oja.
Oligi kõik, ots ringi ja bussi. Oli tore päev looduses.
Sander Jõgeva
 |  |  |  |
 |  |  |  |