Talvine matk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
» sulge foto
VVV talvine matk tõi oodatud lume asemel vihma
Suuskadel läbitud suusamatk on Elva Puhkepiirkonnas juba mõned aastad vaid unistus olnud. Ka sel aastal jälgisid retkejuhid pingsalt erinevate allikate ilmateateid. Peagi sai aga selgeks, et suusad ja kelgud tuleb 19. jaanuaril paremaid aegu ootama jätta. Kaasa tuli haarata hoopis tormise ilma riided ja varustus.
Vaatamata ametlikule tormihoiatusele, liikus Vitipalu karjääri suunas enne kella 11 terve rida autosid. Kogunemiskohaks olnud karjääri moodustus kiiresti külg külje kõrvale pargitud autodest terve parkla. Vihma kallas varahommikust peale ja seetõttu püstitati kogunemiskohta käepärastest vahenditest varikatus. Tormihoiatus suutis ennast tõestada sellega, et vaatamata kümnete inimeste ponnistustele, rebis tuul varikatuse paaril korral lahti ja tahtis selle laande lennutada.
Rajale suunduti kolmes grupis. Erinevate retkejuhtide saatel erineva raskusastmega matkarajale. Vaatamata sellele, et Viti järve ümbrus on paljudele matkahuvilistele läbi ja lõhki tuttav, üllatati seekord sellega, et liikumiseks ei valitud olemasolevaid radu. See lisas uudsust ja põnevust. Vihisev tuul ja painduvad tüved äratasid aukartust looduse ees. Vaatetorni vallutanud grupp sai omal nahal tunda stiihiat, mis tollel „talvisel†laupäeval Elva-Vitipalu maastikukaitseala sasis. Matkalised märkasid üpris kindla jääga kaetud Viti järve. See pani mõtted liikuma selles suunas, et kui suusamatka ei saa lumepuudusel pidada, siis tasub järgmisel aastal proovida uisumatka. Talvine värk ikkagi!
Retkejuhtide poolt valitud rada kulges kord nõlvast üles, kord alla. Isegi natuke turnida tuli langenud tüvedel. See kõik hoidis nahavahe pidevalt sooja. Vihmast vettinud kindad ega müts ei hakanud liikumist segama. Seisatades tahtis aga tugev tuul vägisi põue pugeda.
Kui kohtumispaigaks olnud karjäär uuesti puude vahelt paistma hakkas, valdas matkalisi väike kergendustunne – lõpuks ometi tervena metsast väljas ja traditsiooniline soe tee ootamas. Nagu ikka, olid kõik väsinud ja õnnelikud. Võimalust nii kangekaelse ilmataadiga koos matkarajal rassida ei ole igal aastal.
Suuskadel läbitud suusamatk on Elva Puhkepiirkonnas juba mõned aastad vaid unistus olnud. Ka sel aastal jälgisid retkejuhid pingsalt erinevate allikate ilmateateid. Peagi sai aga selgeks, et suusad ja kelgud tuleb 19. jaanuaril paremaid aegu ootama jätta. Kaasa tuli haarata hoopis tormise ilma riided ja varustus.
Vaatamata ametlikule tormihoiatusele, liikus Vitipalu karjääri suunas enne kella 11 terve rida autosid. Kogunemiskohaks olnud karjääri moodustus kiiresti külg külje kõrvale pargitud autodest terve parkla. Vihma kallas varahommikust peale ja seetõttu püstitati kogunemiskohta käepärastest vahenditest varikatus. Tormihoiatus suutis ennast tõestada sellega, et vaatamata kümnete inimeste ponnistustele, rebis tuul varikatuse paaril korral lahti ja tahtis selle laande lennutada.
Rajale suunduti kolmes grupis. Erinevate retkejuhtide saatel erineva raskusastmega matkarajale. Vaatamata sellele, et Viti järve ümbrus on paljudele matkahuvilistele läbi ja lõhki tuttav, üllatati seekord sellega, et liikumiseks ei valitud olemasolevaid radu. See lisas uudsust ja põnevust. Vihisev tuul ja painduvad tüved äratasid aukartust looduse ees. Vaatetorni vallutanud grupp sai omal nahal tunda stiihiat, mis tollel „talvisel†laupäeval Elva-Vitipalu maastikukaitseala sasis. Matkalised märkasid üpris kindla jääga kaetud Viti järve. See pani mõtted liikuma selles suunas, et kui suusamatka ei saa lumepuudusel pidada, siis tasub järgmisel aastal proovida uisumatka. Talvine värk ikkagi!
Retkejuhtide poolt valitud rada kulges kord nõlvast üles, kord alla. Isegi natuke turnida tuli langenud tüvedel. See kõik hoidis nahavahe pidevalt sooja. Vihmast vettinud kindad ega müts ei hakanud liikumist segama. Seisatades tahtis aga tugev tuul vägisi põue pugeda.
Kui kohtumispaigaks olnud karjäär uuesti puude vahelt paistma hakkas, valdas matkalisi väike kergendustunne – lõpuks ometi tervena metsast väljas ja traditsiooniline soe tee ootamas. Nagu ikka, olid kõik väsinud ja õnnelikud. Võimalust nii kangekaelse ilmataadiga koos matkarajal rassida ei ole igal aastal.
- Lisatud failid:
 |  |  |  |