Porkuni Kooli matk energiarajal
» sulge foto
4. märtsil 2009.a. kogunes Porkuni Kooli pere matkale ümber Porkuni energiaraja. Abiliseks kutsusime ekskursiooni läbi viima Porkuni Paemuuseumi juhataja pr. Ella Vikk´i. Matk toimus kahes vahetuses. Esimeses grupis osales noorem koolirühm, arvuliselt 29 õpilast ja kasvatajad. Teises grupis matkas vanem kooliaste ja jätkuõpe koos kasvatajatega, kokku 27 inimest. Kuna õues valitseb talv ja energiapuudus vaevab meid kõiki, otsustasime tänavuse matkamängu matkaks valida just nimelt Porkuni energiaraja.
Energairada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu. Õppisime lastega kallistama puid, silitama kive ja läksime ammutama uut energiat Hiiemäel.
Energiaraja pikkus on 1,7 km ning algab ja lõppeb Küngassaarel - paemuuseumi juures.
Matk algas lindude söötmisega koolimaja ees pargis olevas linnumajas. Peale lindude söötmist nägime kohe kuidas rasvatihased, tsiisikesed ja puukoristajad tulid toidulauale. Matkasime edasi Valgejõe algusesse. Elektromagneetilise kiirguse vood ehk rahvakeeles energiasambad on tuntud just karstunud alal ja esinevad sageli 50-80 cm. ringidena, kus kosmiline energia peegeldub kas kuiva või niiske õhuvooluna kosmosesse tagasi.
Meie matk suundus edasi parkmetsa. Porkuni liigirikkas parkmetsas on ka palju energeetiliselt aktiivseid puid. Tervistavat puud tuleb otsida metsast või pargist, puu peab olema tugev ja küps. Puule austust osutanu saab ikka abi. Lapsed kallistasid kaske - mis rahustab ja langetab vererõhku, hõbepaju aitab paraneda reumast, palavikust ja bronhiidist. Haab ja pappel - aitavad põletiku, nakkuse ja tugeva valu korral, pärn aitab lahti saada hingevalust ja raskest tundest. Vaher kisub kurjuse välja.
Matka alguses söötsid lapsed lindusid, kuid me ei unustanud ära ka metsloomi, kellele võtsime kaasa söögipoolist. Kitsedele heina, jänestele porgandeid ja sigadele kartulikoori.
Porkuni metsades on kõige rohkem metskitsi. Talv on metskitsedele raske aeg, selleks varume alati talviti toidulisa.
Parima hinnangu meie ettevõtmistele annavad loomad metsas, pakkudes nii jahi-, kui vaatlusvõimalusi ning rikastades ja kaunistades meie maastikke.
Meie matk suundub edasi Armuvalu Sillale. Vanade legendide järgi olnud aedniku poisil mõisapreiliga suur armastus. Noored otsustasid salaja põgeneda. Kui hobusetõld preili ja noormehega mäest alla veerenud, hüpanud saks põõsast välja, mille peale hobused ehmatanud, tõld vette paiskunud ja noored armastajad ära uppunud. Sellest ajast on hakatud seda silda nimetama Armuvalu Sillaks.
Meie matk läheneb lõpusirgele. Peale silla ületamist kohtasime oma retkel kolmeharulist tamme. Teatavasti on tamm kindel doonor ja annab jõudu. Lõpetasime matka skulptor A. Jürjo 1976.a. pargi skulptuuri juures, mis on pühendatud Porkuni lastele (Porkuni ema).
Oli meeldiv matkapäev, lapsed olid väga õnnelikud. Seda energiat, mida rada ja loodus meile jagasid, oli näha nii laste kui töötajate silmis.
Energairada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu. Õppisime lastega kallistama puid, silitama kive ja läksime ammutama uut energiat Hiiemäel.
Energiaraja pikkus on 1,7 km ning algab ja lõppeb Küngassaarel - paemuuseumi juures.
Matk algas lindude söötmisega koolimaja ees pargis olevas linnumajas. Peale lindude söötmist nägime kohe kuidas rasvatihased, tsiisikesed ja puukoristajad tulid toidulauale. Matkasime edasi Valgejõe algusesse. Elektromagneetilise kiirguse vood ehk rahvakeeles energiasambad on tuntud just karstunud alal ja esinevad sageli 50-80 cm. ringidena, kus kosmiline energia peegeldub kas kuiva või niiske õhuvooluna kosmosesse tagasi.
Meie matk suundus edasi parkmetsa. Porkuni liigirikkas parkmetsas on ka palju energeetiliselt aktiivseid puid. Tervistavat puud tuleb otsida metsast või pargist, puu peab olema tugev ja küps. Puule austust osutanu saab ikka abi. Lapsed kallistasid kaske - mis rahustab ja langetab vererõhku, hõbepaju aitab paraneda reumast, palavikust ja bronhiidist. Haab ja pappel - aitavad põletiku, nakkuse ja tugeva valu korral, pärn aitab lahti saada hingevalust ja raskest tundest. Vaher kisub kurjuse välja.
Matka alguses söötsid lapsed lindusid, kuid me ei unustanud ära ka metsloomi, kellele võtsime kaasa söögipoolist. Kitsedele heina, jänestele porgandeid ja sigadele kartulikoori.
Porkuni metsades on kõige rohkem metskitsi. Talv on metskitsedele raske aeg, selleks varume alati talviti toidulisa.
Parima hinnangu meie ettevõtmistele annavad loomad metsas, pakkudes nii jahi-, kui vaatlusvõimalusi ning rikastades ja kaunistades meie maastikke.
Meie matk suundub edasi Armuvalu Sillale. Vanade legendide järgi olnud aedniku poisil mõisapreiliga suur armastus. Noored otsustasid salaja põgeneda. Kui hobusetõld preili ja noormehega mäest alla veerenud, hüpanud saks põõsast välja, mille peale hobused ehmatanud, tõld vette paiskunud ja noored armastajad ära uppunud. Sellest ajast on hakatud seda silda nimetama Armuvalu Sillaks.
Meie matk läheneb lõpusirgele. Peale silla ületamist kohtasime oma retkel kolmeharulist tamme. Teatavasti on tamm kindel doonor ja annab jõudu. Lõpetasime matka skulptor A. Jürjo 1976.a. pargi skulptuuri juures, mis on pühendatud Porkuni lastele (Porkuni ema).
Oli meeldiv matkapäev, lapsed olid väga õnnelikud. Seda energiat, mida rada ja loodus meile jagasid, oli näha nii laste kui töötajate silmis.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |