Ukselävelt algab rada, tänan sind, mu Eesti 100 (Väimela Lasteaia moto)
» sulge foto
Täna, 20. märtsil asusime teele lasteaia lähedal asuvasse metsatukka Matussaarde, et saata ära lõbus ja põnev talv ning võtta vastu ilus, armas kevad. Pakkisime kaasa kappi jäänud jõulupiparkoogid. Õppekäigu eesmärgiks oli otsida retkel varakevadet ja leida kinnitust meie nädala vanasõnale: kevadel on suve silmad, aga talve hambad.
Õues oli tõesti vile tuul, teel krõbisev jää ja pori. Mets pakkus aga mõnusat tuulevarju ja põnevaid kohti kükitamiseks, uurimiseks.
Jõudsime Matussaare vana kabeli juurde. See koht on lastele alati huvi pakkunud. Kord, paar aastat tagasi olime rõõmsalt üllatunud, kui leidsime õppekäigul kabeli renoveeritud katuse. Kui tore, et keegi hoolib! Ka täna jalutasid lapsed kabelisse, vaatasid aukartust äratavat kuppellage. Ja siis... pimedas nurgas... Õudust äratav prügimägi. Kurb. Seisime ja mõtlesime, kes küll puistab oma prügikoti nii pühasse ja ilusasse paika. Ei, meie rühma lapsed ei käitu kunagi nii mõtlematult. Pidasime lastega plaani, et tuleme teinekord tagasi prügikoti ja kummikinnastega.
Meenutasime veel kabeli juures seistes legendi sellest, kuidas Väimela mõisahärra olla korralduse andnud: tema matmispaika – kabelisse maetagu ka tema tubli ja ustav toapoiss. Kabel meie lasteaia lähedal on osa meie kodukoha ajaloost. Matkasime täna teed astudes umbes 2 kilomeetrit, mõttematk oli aga rohkem kui 100 aastat tagasi.
Matkal osalesid Väimela Lasteaia Lõopesa rühma 14 last ja õpetajad Rutt Jukk ja Merike Kobin
Õues oli tõesti vile tuul, teel krõbisev jää ja pori. Mets pakkus aga mõnusat tuulevarju ja põnevaid kohti kükitamiseks, uurimiseks.
Jõudsime Matussaare vana kabeli juurde. See koht on lastele alati huvi pakkunud. Kord, paar aastat tagasi olime rõõmsalt üllatunud, kui leidsime õppekäigul kabeli renoveeritud katuse. Kui tore, et keegi hoolib! Ka täna jalutasid lapsed kabelisse, vaatasid aukartust äratavat kuppellage. Ja siis... pimedas nurgas... Õudust äratav prügimägi. Kurb. Seisime ja mõtlesime, kes küll puistab oma prügikoti nii pühasse ja ilusasse paika. Ei, meie rühma lapsed ei käitu kunagi nii mõtlematult. Pidasime lastega plaani, et tuleme teinekord tagasi prügikoti ja kummikinnastega.
Meenutasime veel kabeli juures seistes legendi sellest, kuidas Väimela mõisahärra olla korralduse andnud: tema matmispaika – kabelisse maetagu ka tema tubli ja ustav toapoiss. Kabel meie lasteaia lähedal on osa meie kodukoha ajaloost. Matkasime täna teed astudes umbes 2 kilomeetrit, mõttematk oli aga rohkem kui 100 aastat tagasi.
Matkal osalesid Väimela Lasteaia Lõopesa rühma 14 last ja õpetajad Rutt Jukk ja Merike Kobin
 |  |  |  |
 |  |  |  |