MATK HINO JÄRVE SAARTELE
» sulge foto
Misso kooli algklasside lapsed võtsid ette matka Hino järve saartele. See järv on Haanja kõrgustiku suurim ning järvele mahub ära 7 saart.
Kuigi on talv ja igal pool aina lumi, veendusime siiski, et iga saar on eriline. Mõni saar oli kaetud hõredate kidurate puudega, teisel samas kasvasid iidsed kuused. Seal oli ka niipalju tuulemurdu, et läbipääsemisega tekkis raskusi.
Avastasime saartel tohutu palju kobraste tegutsemise jälgi. Osa saari tundusid üsna soised ja seal nägime väga palju kuivanud puid. Mitte ükski neist polnud jäänud rähnist puutumata. Nägime hulgaliselt eelmise aasta linnupesi ja mõned neist olid ehitatud maapinnast mitte eriti kõrgele ja üsna nähtavale kohale. Ju siis on need saared suvel kiskjate eest kaitstud, kui linnud oma pesi eriti varjama ei pea.
Õpetajad ei jõudnud ära vaadata kõiki kohti, kuhu lapsed neid õhinal vaatama kutsusid.
Lisaks põnevale nähtule tuli saartel olles lahendada ka loodusega seotud ülesandeid.
Laste arvamusi matkast.
See matk oli põnev ja huvitav, sest nägime palju looduses tekkinud asju ja saime ka lõket teha. Kõige vahvam oli see, kui me nägime suure mahamurdunud puu juures oravat, kes aga kõigest jõust minema lidus, sest me kisasime.
Mind üllatas, et kobras oli väga jämeda puu läbi närinud ja maha langetanud
Teadsin, et järvel on palu saari, aga polnud varem ühelgi neist käinud
Enne matkale minekut mõtlesin, et see tuleb väga igav. Lahendasime ägedaid ülesandeid ja saartel meeldis mulle väga ja neil olid veel väga huvitavad nimed.
Matk oli tore. Oravat ma küll ei lootnud näha.
Ma ei kuulanud õpetaja juttu ja ei pannud soojalt riidesse. Oli külm ja mulle jäi see meelde, teinekord enam nii rumal ei ole.Oli tore looduses olla ja seda nautida.
Ma ei osanud arvata, et metsas ka tuld teeme. Meie märjad püksid aurasid lõkke ääres seistes. Õpetaja pidi kogu aeg keelama, et me lõkkele liiga lähedale ei läheks.
MIDA EDASPIDI MEELES PEAME?
SEDA, et kui metsas kedagi näed, siis
JÄÄ SEISMA JA PANE SUU KINNI!
Kuigi on talv ja igal pool aina lumi, veendusime siiski, et iga saar on eriline. Mõni saar oli kaetud hõredate kidurate puudega, teisel samas kasvasid iidsed kuused. Seal oli ka niipalju tuulemurdu, et läbipääsemisega tekkis raskusi.
Avastasime saartel tohutu palju kobraste tegutsemise jälgi. Osa saari tundusid üsna soised ja seal nägime väga palju kuivanud puid. Mitte ükski neist polnud jäänud rähnist puutumata. Nägime hulgaliselt eelmise aasta linnupesi ja mõned neist olid ehitatud maapinnast mitte eriti kõrgele ja üsna nähtavale kohale. Ju siis on need saared suvel kiskjate eest kaitstud, kui linnud oma pesi eriti varjama ei pea.
Õpetajad ei jõudnud ära vaadata kõiki kohti, kuhu lapsed neid õhinal vaatama kutsusid.
Lisaks põnevale nähtule tuli saartel olles lahendada ka loodusega seotud ülesandeid.
Laste arvamusi matkast.
See matk oli põnev ja huvitav, sest nägime palju looduses tekkinud asju ja saime ka lõket teha. Kõige vahvam oli see, kui me nägime suure mahamurdunud puu juures oravat, kes aga kõigest jõust minema lidus, sest me kisasime.
Mind üllatas, et kobras oli väga jämeda puu läbi närinud ja maha langetanud
Teadsin, et järvel on palu saari, aga polnud varem ühelgi neist käinud
Enne matkale minekut mõtlesin, et see tuleb väga igav. Lahendasime ägedaid ülesandeid ja saartel meeldis mulle väga ja neil olid veel väga huvitavad nimed.
Matk oli tore. Oravat ma küll ei lootnud näha.
Ma ei kuulanud õpetaja juttu ja ei pannud soojalt riidesse. Oli külm ja mulle jäi see meelde, teinekord enam nii rumal ei ole.Oli tore looduses olla ja seda nautida.
Ma ei osanud arvata, et metsas ka tuld teeme. Meie märjad püksid aurasid lõkke ääres seistes. Õpetaja pidi kogu aeg keelama, et me lõkkele liiga lähedale ei läheks.
MIDA EDASPIDI MEELES PEAME?
SEDA, et kui metsas kedagi näed, siis
JÄÄ SEISMA JA PANE SUU KINNI!
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |