Sõbraga talviselt karges metsas.

» sulge foto

Matkamäng „Sõbraga talviselt karges metsas.”
Matkamäng toimus 11. veebruaril Põlvas Mesimummi Lasteaia ümbruskonnas asuvas männimetsas. Kokku osales 39 last, sest olime sõbrad külla kutsunud. Matkasime hommikupoolikul.
Kella kolmveerand üheteistkümnest kella kaheteistkümneni.
Meie lasteaia Ülase rühmal on sõbraks saanud Mammaste Lasteaed- Algkooli Vandersellide rühm ja me kohtume aeg- ajalt. Seekord saime kokku enne lähenevat sõbrapäeva, me kohtusime 11. veebruaril meie Mesimummi lasteaias. Algul oli tegevus rühmas ja siis suundusime metsa matkarajale.
Valmistusime matkaks juba aegsasti. Valmistasime matkaplaani ja kontrollpunktide tähised ja mõtlesime ülesanded. Punkte sai kokku 9 ja rada oli ca 1 km pikk. Ilm oli mõnus, karge ja talvine. Raja tähistasime punaste lindikestega.
Meie matka eesmärkideks olid tutvustada Vandersellidele meie lasteaia ümbruse ilusat männimetsa. Pakkuda lastele huvitavat tegevust talvises metsas. Õpetada märkama talvise metsa ilu. Mängida mänge metsas, sellega seoses tutvustada lastele ka loomade käitumist talvel. Väärtustada sõprust ja häid suhteid laste vahel. Meie eesmärk ei olnud punktide läbimine kiiresti vaid koos sõpradega avastades ja uurides. Samal ajal pakkuda lastele ka sportlikku tegevust.
Selgitasime lastele, kuhu teekond läheb ja asusime plaani järele siis teele. Esimene punkt oli varsti , metsa ääres. Lapsed pidid ise otsima tähise , millel ühel pool nr. 1 ja teisel pool trükitud ülesanne. Esimese punkti tähise leidis Vandersellide tüdruk, kes oli väga tähelepanelik. Tegemist oli koolieelikutega ja nende seas on tublisid lapsi, kes juba loevad, nii said lapsed ka ülesanded ise ette lugeda teistele. Esimese punkti ülesanne oligi ronida üle takistuse ja seejärel leida endale naaberlasteaiast sõber, kellega koos käsikäes teekond jätkus. Sellega said kõik suurepäraselt hakkama ja nii meie teekond jätkus, vaatasime kaarti ja läksime otse edasi.
Kännujuure taga peidus oligi teine punkt, millelt saime lugeda, et sinnasamasse on peidetud karp mõistatustega, selle leidis üles meie Ülase tubli poiss Gabriel. Karbis oli päris mitu mõistust, lapsed arvasid mõistatused ruttu ära.
Liikusime edasi kolmanda punkti poole, lapsed vaatasid kaarti ja arvasid, et peame hoidma paremale ja nii oligi. Kolmanda punkti leidsid üles lapsed koos ja seal oli juhiseks õpetada sõpradele üks tore mäng. Alustasime Vandersellidest, kes õpetasid mängu „Mis kell on härra Hunt?”Olime seda ka ise ennem mänginud aga nendel käis see mäng veidi teisiti ja oli huvitav lastele, et saab ka teistmoodi ja muuta mänge ja tuleb uus mäng.
Seejärel meie õpetasime loomade mängu, kus keegi loom elab , kes magab ja kes elab metsas ja kes hoopis lõunamaal. Sai natuke nalja ka, sest oli veidi segadust, kuid kokkuvõttes olid lapsed mängus väga agarad ja said hakkama.
Selles kolmandas punktis oli veel meil üks lisaülesanne, sest seal asub ka meie metsajooksuring, kõik läbisid selle ringi koos oma leitud sõbraga.
Uurisime kaarti ja nägime, et natuke vasakule minnes peab asuma neljas punkt, jälle leiti tähis ja juhend päris kiiresti üles ja sealt võisid lapsed lugeda, et tuleb visata käbid ja kastanid üle kõrge kangi, mis asub kahe männipuu vahel ja pärast kõik visatud käbid ja kastanid kokku korjata, see tegevus pakkus lastele väga huvi, pingutati ja saadi suurepäraselt hakkama.
Mis muud kui vaatasime jälle kaarti ja sammusime edasi, saime kõndida huvitavat pikka rada mööda, mis asus kraavi serval ja oli peaaegu sirge. Jõudsime viiendasse punkti, kus oli ülesandeks soovida sõpradele üks hea soov, moodustasime sõprusringi ja soovisime, igaüks sai öelda ja saime kuulda väga häid ja ilusaid soove, sooviti tervist, sõprust, head ilma, et veel kohtuksime ja õpetajatele sooviti häid lapsi.
Nii oligi meie kõige kaugem punkt läbitud ja asusime tagasiteele , mis tuli sealt otse tagasi ja sealt leidsime veel kaks punkti, kuuenda ja seitsmenda, kuuendas oli vaja leida üks kuusepuu, mida kasvas seal päris vähe, põhiliselt männid aga leitud said ka kuusekesed. Seitsmendas punktis nõuti veidi kirjatarkust, oli vaja lumele kirjutada oma nime esitäht. Lapsed olid agarasti ametis.
Siis hakkas meil veidi kiire, sest sõbrad pidid ka koju tagasi saama . Kell oli juba kaheteistkümnele lähenemas.
Läbisime veel kiiresti kaheksanda punkti, kus tuli millestki üle ronida. See punkt asub looduslikult väga huvitavas kohas, seal on nagu kausike, selline väike org on seal. Oli plaanis mängida seal” Vette- kaldale” mängu aga kahjuks jäime ajahätta. Igaüks ronis kas üle kännu või puu, mina hüppasin üle suure männioksa ja kiirustasime 9.ndasse punkti, kus ootas meid tädi Malle sooja tee ja kringliga. Värskes õhus maitses lastele suupiste hästi. Tore oli , et mõned sõbrad sõid ka kõrvuti, see näitab, et lapsed hindavad sõprust ja toredat ajaveetmist ja matkamist, neile meeldib õues ja metsas olla.
Soovisime üksteisele veel häid soove ja peatset jällenägemist, sõbrapäeva ja saatsime sõbrad koduteele.
Meie matk õnnestus hästi, lastel oli huvitav ja õpetajatel oli ka hea metsas olla, meie kohtumine ja matkamäng oli oma eesmärgi täitnud. Lapsed nägid meie metsa võrratut looduse ilu, härmas puid ja huvitavaid kohakesi. Lapsed olid saanud mängida ja joosta, nad olid mõelnud, pead murdnud ja arvanud, nad said sõbrustada metsas oma sõpradega.
Kinkisime sõpradele mälestuseks oma raja kaardi, et nad saaksid seda uurida ja meenutada, kus me käisime ühel päris külmal veebruaripäeval ja mida tegime. Tegelikult polnud kellelgi külm, südames oli hea ja soe tunne ja õnnestunud tegevus on omaette hea tuju looja. Punased põsed , säravad silmad ja soojus südames asuti koduteele. Õnnestunud päev annab inspiratsiooni uuteks mõteteks ja kohtumisteks. Looduses on mõnus õppida, mängida, sportida ja muidu aega veeta, vaadelda ja kuulata.