Matk Anne kanali tervise- ja Emajõe loodusrajal.
» sulge foto
MATK ANNE KANALI TERVISE- JA EMAJÕE LOODUSRAJAL
"SADA ÕNNELIKKU HETKE LÄBI LIIKUMISE".
Lasteaed Sassi Liblikate koolieelikute rühm (6-7aastased) osales talvises matkamängus, mille viisime läbi 6.märtsil, Tartus, Emajõe paremal kaldal asuval Anne kanali terviserajal ja Emajõe loodusrajal. Raja pikkuseks kujunes meil 1 km tõukekelkudel, terviserajal 2 km + lasteaiast ja tagasi jalutades kokku veel ca 2 km. Nii et kokku 5 kilomeetrit. Osa võttis 21 last ja 4 täiskasvanut (juhendajad Karmen Kiho ja Marlene Leopard).
Turu silla ja Sõpruse silla vahelisel alal möödusime kahest teabetahvlist, mis tutvustavad Emajõge, kalu ja taimestikku. Emajões elab väga palju kalu, lasime lastel mõned nimetada. Emajõgi oli jääs, seal peal nägime mitmeid kalamehi õngitsemas. Nägime ka ühte talisuplejat, kes parajasti jääaugust välja ronis.
Raja ääres ootas meid lapsevanem Imre, kellel olid kaasas tõukekelgud igale lapsele ja õpetajale. Ta instrueeris ilmekalt tõukekelkude kasutamist, hoo andmist ja pidurdamist. Tõukekelgumatk oli väga põnev ja lõbus. Võttis lapsed ilusti võhmale.
Anne kanali ääres asub terviseväljak (välijõusaal), kus saime aktiivselt sportida (rippuda, ronida, tõsta ülakeha, tõsta jalgu, kõndida tasakaalurajal, tõsta palke, treenida velotrenažööril).
Edasi matkasime mööda Anne kanali terviserada kuni Sõpruse sillani ja sealt edasi Emajõe loodusrajale. Tegime tiiru ümber Anne kanali. Oma teel nägime esimesi kevademärke (pajutibusid). Lapsed nuusutasid ja ütlesid, et tunnevad „kevade lõhna“. Vaatlesime erinevaid puid ja soovisime teada, kas lapsed oskavad puude nimesid öelda. Mõned puude nimed tulid väga kiirelt, kuid teistele puudele pidime vihjeid andma.
Raja ääres puhkealal kus oli pink ja laud, istusime korraks puhkama. Seal tuletasime meelde ning vaatlesime kesklinna kõrghooneid (Tasku keskust, Tigutorni, Ahhaa keskust, paadisadamat ja Tartu turgu).
Mängisime lastega KESKKONNABINGOT, mille leiab aadressilt:
https://sisu.ut.ee/keskkond/s%C3%A4%C3%A4stva-arengu-kontseptsioon
Muutsime paaris kohas veidi lauseid lastele sobivamateks. Mängisime nii, et iga laps sai omale lauselipiku. Jagasime lapsed viide meeskonda (B 1-5, I 1-5, N 1-5, G 1-5, O 1-5). Lapsed lugesid ise laused, arutlesid meeskonnas lausete tähenduste üle. Seejärel arutlesime suures ringis kõik laused läbi ja lõime igas meeskonnas punktid kokku – kõige rohkem punkte saanud meeskond said mängu võitjateks.
Teisena mängisime loomadega seotud tähelepanumängu „Rebane ja orav“. Lapsed jagasid end kahte gruppi, ringikujuliselt seisma. Kollased kotid olid oravad ja punased kotid olid rebased. Oravad ja rebased liikusid mööda ringi ühe mängija käest teise kätte. Rebane üritas oravat kätte saada. Mängijad said oravat kahel viisil aidata: andes teda kiiremini edasi või muutes orava liikumissuunda. (Ka rebase liikumiskiirust võis suurendada, aga liikumissuunda muuta võis ainult siis, kui orav seda muutnud oli). Kui rebane sai orava kätte, pääses orav ühe hüppega (viskega) ringi teise külge. Nii võis mäng jälle alata.
Mäng meeldis väga lastele, arendas käe ja silma koordinatsiooni.
Meie Eestimaa loodus on väga ilus ja liigirikas. Kui me kõik koos seda loodust hoiame, siis see säilib veel mitu sada aatat. Ühtsuses peitub jõud.
"SADA ÕNNELIKKU HETKE LÄBI LIIKUMISE".
Lasteaed Sassi Liblikate koolieelikute rühm (6-7aastased) osales talvises matkamängus, mille viisime läbi 6.märtsil, Tartus, Emajõe paremal kaldal asuval Anne kanali terviserajal ja Emajõe loodusrajal. Raja pikkuseks kujunes meil 1 km tõukekelkudel, terviserajal 2 km + lasteaiast ja tagasi jalutades kokku veel ca 2 km. Nii et kokku 5 kilomeetrit. Osa võttis 21 last ja 4 täiskasvanut (juhendajad Karmen Kiho ja Marlene Leopard).
Turu silla ja Sõpruse silla vahelisel alal möödusime kahest teabetahvlist, mis tutvustavad Emajõge, kalu ja taimestikku. Emajões elab väga palju kalu, lasime lastel mõned nimetada. Emajõgi oli jääs, seal peal nägime mitmeid kalamehi õngitsemas. Nägime ka ühte talisuplejat, kes parajasti jääaugust välja ronis.
Raja ääres ootas meid lapsevanem Imre, kellel olid kaasas tõukekelgud igale lapsele ja õpetajale. Ta instrueeris ilmekalt tõukekelkude kasutamist, hoo andmist ja pidurdamist. Tõukekelgumatk oli väga põnev ja lõbus. Võttis lapsed ilusti võhmale.
Anne kanali ääres asub terviseväljak (välijõusaal), kus saime aktiivselt sportida (rippuda, ronida, tõsta ülakeha, tõsta jalgu, kõndida tasakaalurajal, tõsta palke, treenida velotrenažööril).
Edasi matkasime mööda Anne kanali terviserada kuni Sõpruse sillani ja sealt edasi Emajõe loodusrajale. Tegime tiiru ümber Anne kanali. Oma teel nägime esimesi kevademärke (pajutibusid). Lapsed nuusutasid ja ütlesid, et tunnevad „kevade lõhna“. Vaatlesime erinevaid puid ja soovisime teada, kas lapsed oskavad puude nimesid öelda. Mõned puude nimed tulid väga kiirelt, kuid teistele puudele pidime vihjeid andma.
Raja ääres puhkealal kus oli pink ja laud, istusime korraks puhkama. Seal tuletasime meelde ning vaatlesime kesklinna kõrghooneid (Tasku keskust, Tigutorni, Ahhaa keskust, paadisadamat ja Tartu turgu).
Mängisime lastega KESKKONNABINGOT, mille leiab aadressilt:
https://sisu.ut.ee/keskkond/s%C3%A4%C3%A4stva-arengu-kontseptsioon
Muutsime paaris kohas veidi lauseid lastele sobivamateks. Mängisime nii, et iga laps sai omale lauselipiku. Jagasime lapsed viide meeskonda (B 1-5, I 1-5, N 1-5, G 1-5, O 1-5). Lapsed lugesid ise laused, arutlesid meeskonnas lausete tähenduste üle. Seejärel arutlesime suures ringis kõik laused läbi ja lõime igas meeskonnas punktid kokku – kõige rohkem punkte saanud meeskond said mängu võitjateks.
Teisena mängisime loomadega seotud tähelepanumängu „Rebane ja orav“. Lapsed jagasid end kahte gruppi, ringikujuliselt seisma. Kollased kotid olid oravad ja punased kotid olid rebased. Oravad ja rebased liikusid mööda ringi ühe mängija käest teise kätte. Rebane üritas oravat kätte saada. Mängijad said oravat kahel viisil aidata: andes teda kiiremini edasi või muutes orava liikumissuunda. (Ka rebase liikumiskiirust võis suurendada, aga liikumissuunda muuta võis ainult siis, kui orav seda muutnud oli). Kui rebane sai orava kätte, pääses orav ühe hüppega (viskega) ringi teise külge. Nii võis mäng jälle alata.
Mäng meeldis väga lastele, arendas käe ja silma koordinatsiooni.
Meie Eestimaa loodus on väga ilus ja liigirikas. Kui me kõik koos seda loodust hoiame, siis see säilib veel mitu sada aatat. Ühtsuses peitub jõud.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |