Metsloomade elu talvel.
» sulge foto
Puhja lasteaed „Meelespea“ rühm.
Meie rühmas on kokku 22 last vanuses 4 aastased, üks laps on raske puudega, kuid me võtame ta alati igale matkale ja jalutuskäigule kaasa. Alates oktoobrist on sellel lapsel kaasas ka tugiisik.
Sellel õppeaastal, seoses Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaga võtsime eesmärgiks kõndida 100 kilomeetrit.
Oleme olnud päris tublid kõndijad ja matkajad. Alates septembrist 2017 kuni veebruar 2018 oleme läbi kõndinud juba 72.85 km.
Sellel õppeaastal oleme hästi palju käinud metsas (seenel, päkapikumetsas, metsloomadele süüa viimas jne). Kõige emotsionaalsemad matkad on toimunud 19 ja 31 jaanuar 2018. Nendel matkadel meie keskendusime metsloomade elule talvel. Käisime kolmes metsas metsloomadele süüa viimas. Ilmadega meil väga vedas, sest ilmad olid ilusad, ei olnud väga külm, lumi oli maas. Metsloomadele viisime kapsast, porgandit, kartulit, saia, leiba ja teri.
19 jaanuaril 2018 käisime Savikoja metsas, kus matkasime 6.63 km. Loomadele viisime süüa kelgul, sest käe otsas oli üpris raske .
Matkal uurisime erinevate loomade jälgi (metskits, rebane, ilves), kuulasime lindude laulu, vee vulinat kraavis, erinevaid hääli ning vaatasime kopra kodu ja näritud puid, katsusime jää tugevust.
Otsisime metsloomade pilte ja uurisime raamatu järgi loomade jälgi. Mängisime rütmimängu „Lähme karu jahile“, „Ärka, ärka karuke“. Lugesime jutte metsloomadest. Metsas uurisime kaamerat, vaatetorni ning lakukivi (metskitsede ja põtrade jaoks).
Kohtasime metsas ka inimesi, kes tegid küttepuid talveks (saega saeti puu maha, vaatasime kuidas võeti oksi ära ja koristati tee pealt, kuulasime sae hääle tegemist).
31.jaanuaril 2018 käisime matkal Saareküla metsas. Matka pikkus oli küll ainult 2 km kuid emotsionaalne. Viisime metsloomadele süüa ning nägime hulga metskitsi, kokku oli 17 kitse. 9 kitse oli põllul- otsisid süüa ja magasid, 6 alguses vaatasid meid ning mida lähemale me jõudsime hakkasid jooksma üks teise järel metsa poole, vahetevahel jäid seisma ja vaatasid meid, 2 kitse olid päris julged. Üks neist jäi tee peal seisma ja vaatas, mis toimub.
Ühes söögikohas nägime rebase, jänese, hiire, hundi, metssea, kitse ja lindude jälgi. Kohtasime kakku ja parve musti vareseid. Nägime ka paljaks söödud põdra jalga ning metssigade songimist.
Lastel oli väga palju erinevaid küsimusi, mõned neist:
1. Miks on kaamerad?
2. Miks on põdra jalg?
3. Kuidas ta siia sai?
4. Kes ta ära sõi? Jne.
Ning küsimusi oli veel ja veel. Kõik lapsed said oma küsimustele vastused. Mõni laps oli täitsa nukker ning rääkis:“ Mina tahaksin, et kõik loomad oleksid elus“ jne.
Teises söögikohas selliseid asju ei olnud, kuid olid ainult rebase ja metskitsede jäljed. Panime ka neile süüa ning nägime ühte koobast, mille kohta lapsed arvasid, et see on rebase kodu. Söögikoha lähedal oli 6 metskitse.
Oleme lasknud igal lapsel jutustada individuaalselt loole E.Raud „Jänes ja orav“ lõpu ning dokumenteerinud, jutustanud talve piltide järgi metsloomade elust talvel, võrrelnud metsloomade ja koduloomade eluga talvel (toidulaud, elukoht jne).
Oleme mänginud rahvamängu „Heeringas, heeringas 1,2,3“, „Tii-tii-tihane“, „Pääväk tule välja..“. Näpumängu „Viis väikest varblast talvekuul..“, oleme kuulanud erinevaid hääli.
Sellel õppeaastal osalesime õppeprogrammis „Lumejänesed“, mille järgi lapsed voolisid jäneseid, jutustasid uutest teadmistest ning meeldivatest mängudest.
Tegime ühistööna kleepetöö „Metsloomad erinevatel aastaaegadel“, lapsed lõikasid ajakirjadest pilte ning sobitasid metsloomi vastavale aastaajale, joonistasid ka veel juurde , et pilt oleks värvikam. Lapsed said teada, et selle aasta loom on ilves ja lind on metsis.
Me loodame, et meie looduse retked jätkuvad olenemata aastaajast. Arvame, et lastele jääb meelde rohkem see, kui nad näevad, saavad katsuda ja saavad läbi mängida.
Saadame ka meie matkadest mõned pildid.
Meie rühmas on kokku 22 last vanuses 4 aastased, üks laps on raske puudega, kuid me võtame ta alati igale matkale ja jalutuskäigule kaasa. Alates oktoobrist on sellel lapsel kaasas ka tugiisik.
Sellel õppeaastal, seoses Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaga võtsime eesmärgiks kõndida 100 kilomeetrit.
Oleme olnud päris tublid kõndijad ja matkajad. Alates septembrist 2017 kuni veebruar 2018 oleme läbi kõndinud juba 72.85 km.
Sellel õppeaastal oleme hästi palju käinud metsas (seenel, päkapikumetsas, metsloomadele süüa viimas jne). Kõige emotsionaalsemad matkad on toimunud 19 ja 31 jaanuar 2018. Nendel matkadel meie keskendusime metsloomade elule talvel. Käisime kolmes metsas metsloomadele süüa viimas. Ilmadega meil väga vedas, sest ilmad olid ilusad, ei olnud väga külm, lumi oli maas. Metsloomadele viisime kapsast, porgandit, kartulit, saia, leiba ja teri.
19 jaanuaril 2018 käisime Savikoja metsas, kus matkasime 6.63 km. Loomadele viisime süüa kelgul, sest käe otsas oli üpris raske .
Matkal uurisime erinevate loomade jälgi (metskits, rebane, ilves), kuulasime lindude laulu, vee vulinat kraavis, erinevaid hääli ning vaatasime kopra kodu ja näritud puid, katsusime jää tugevust.
Otsisime metsloomade pilte ja uurisime raamatu järgi loomade jälgi. Mängisime rütmimängu „Lähme karu jahile“, „Ärka, ärka karuke“. Lugesime jutte metsloomadest. Metsas uurisime kaamerat, vaatetorni ning lakukivi (metskitsede ja põtrade jaoks).
Kohtasime metsas ka inimesi, kes tegid küttepuid talveks (saega saeti puu maha, vaatasime kuidas võeti oksi ära ja koristati tee pealt, kuulasime sae hääle tegemist).
31.jaanuaril 2018 käisime matkal Saareküla metsas. Matka pikkus oli küll ainult 2 km kuid emotsionaalne. Viisime metsloomadele süüa ning nägime hulga metskitsi, kokku oli 17 kitse. 9 kitse oli põllul- otsisid süüa ja magasid, 6 alguses vaatasid meid ning mida lähemale me jõudsime hakkasid jooksma üks teise järel metsa poole, vahetevahel jäid seisma ja vaatasid meid, 2 kitse olid päris julged. Üks neist jäi tee peal seisma ja vaatas, mis toimub.
Ühes söögikohas nägime rebase, jänese, hiire, hundi, metssea, kitse ja lindude jälgi. Kohtasime kakku ja parve musti vareseid. Nägime ka paljaks söödud põdra jalga ning metssigade songimist.
Lastel oli väga palju erinevaid küsimusi, mõned neist:
1. Miks on kaamerad?
2. Miks on põdra jalg?
3. Kuidas ta siia sai?
4. Kes ta ära sõi? Jne.
Ning küsimusi oli veel ja veel. Kõik lapsed said oma küsimustele vastused. Mõni laps oli täitsa nukker ning rääkis:“ Mina tahaksin, et kõik loomad oleksid elus“ jne.
Teises söögikohas selliseid asju ei olnud, kuid olid ainult rebase ja metskitsede jäljed. Panime ka neile süüa ning nägime ühte koobast, mille kohta lapsed arvasid, et see on rebase kodu. Söögikoha lähedal oli 6 metskitse.
Oleme lasknud igal lapsel jutustada individuaalselt loole E.Raud „Jänes ja orav“ lõpu ning dokumenteerinud, jutustanud talve piltide järgi metsloomade elust talvel, võrrelnud metsloomade ja koduloomade eluga talvel (toidulaud, elukoht jne).
Oleme mänginud rahvamängu „Heeringas, heeringas 1,2,3“, „Tii-tii-tihane“, „Pääväk tule välja..“. Näpumängu „Viis väikest varblast talvekuul..“, oleme kuulanud erinevaid hääli.
Sellel õppeaastal osalesime õppeprogrammis „Lumejänesed“, mille järgi lapsed voolisid jäneseid, jutustasid uutest teadmistest ning meeldivatest mängudest.
Tegime ühistööna kleepetöö „Metsloomad erinevatel aastaaegadel“, lapsed lõikasid ajakirjadest pilte ning sobitasid metsloomi vastavale aastaajale, joonistasid ka veel juurde , et pilt oleks värvikam. Lapsed said teada, et selle aasta loom on ilves ja lind on metsis.
Me loodame, et meie looduse retked jätkuvad olenemata aastaajast. Arvame, et lastele jääb meelde rohkem see, kui nad näevad, saavad katsuda ja saavad läbi mängida.
Saadame ka meie matkadest mõned pildid.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |