Matk robotlüpsilauta
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV
» sulge foto
Krootuse Põhikooli 2. klassis õpib 11 õpilast: 5 tüdrukut ja 6 poissi, kõik toredad ja sõbralikud lapsed.
Teame, et iga Eestimaa laps peaks jooma piima ja sööma piimatooteid. Seepärast pühendasime oma matka Eesti Vabariigi 100. juubelile.
6. veebruaril saigi vahval matkal AS Krootuse Agro Tõmmoja robotlüpsilauta käidud!
Enne matka püstitasime matkaks eesmärgid:
1. Kordame veise perekonda )lehm, pull, vasikas, mullikas);
2. Tuletame meelde, mida piimast tehakse;
3. Õpime pikkusühikuid (1 km = 1000 m).
Teekond lauta oli umbes kaks kilomeetrit pikk, aga astusime vapralt ning hoolimata külmakraadidest ei kurtnud külma ega väsinud jalgu küll keegi. Meil jäi aega ka talvist loodust silmitseda.
Laudas võttis meid vastu onu Veiko, kes näitas meile, kuidas elu laudas käib.
Tõmmoja laudas elab ligi viissada lehma, neis käivad lüpsil 450. Lehmad käivad lüpsil ööpäevas vastavalt vajadusele 1- 3 korda ja kokku lüpsavad nad ööpäevas 15- 16 tonni piima (15000 - 16000 liitrit), mida hoitakse jahedana suurtes mahutites. Piim viiakse suure piimaautodega Võrru, kus sellest tehakse juustu. Lapsed nägid roboteid, mis otsisid ise üles lehma udara, pesid selle ja asetasid alla lüpsimasina. Pärast lüpsi desinfitseeris robot lehma udara. Arvutiekraanilt võis näha, palju piima ühestki nisast tuli.
Mõned lehmad, kes lüpsilt olid tulnud, olid heitnud pikali ja puhkasid.
Lapsed imestasid, et lehmadel pole sarvi. Onu Veiko selgitas, et sarvealgmed kõrvetatakse juba vasikatel ära selleks, et nad suurtena üksteisega pusklema ei läheks ega üksteist ei vigastaks.
Lehmadele oli süüa antud silo, mis ei näinud küll eriti isuäratav välja, kuid tundus, et see maitses neile väga hästi.
Veel käisime vaatamas lehmalaste lasteaeda. Väikesed vasikad lipsisid laste riideid ja käsi. Onu Veiko näitas pulbrit, millest vasikatele tehakse piima. Lisaks saavad nad teraviljast vasikatele mõeldud müslit.
Lauda 2. korrusel avanes uhke vaade kogu laudale.
Mis me õppisime? Kordasime, et 1 kilomeeter on 1000 meetrit. Saime teada, missugune on veise perekond: lehm, pull, vasikas ja mullikas. Tuletasime meelde, milliseid tooteid piimast tehakse.
Koju tulime üle lumise põllu. Kõik said punased põsed ja hea tuju. Meie matka pikkuseks tuli umbes neli kilomeetrit.
Oma matka alustasime koolimaja eest. Oli üsna talvine ilm - külma oli 7 kraadi ning puhus kõle tuul. Meid see ei heidutanud! Olime sobivalt riides.Tõmmoja robotlüpsilaudas võttis meid vastu onu Veiko, kes rääkis, kuidas elu laudas käib ja vastas ka laste küsimustele.Ütleb luuletuski, et poistele meeldib enam tehnika, tüdrukutele nukud, aga kõigile lastele meeldivad loomad. Iga laps soovis lehmadele pai teha ning veistel polnud selle vastu midagi.Laudas tunneb iga lehm, mil on õige aeg lüpsile minna, millal süüa, lasta harjal oma selga sügada ja millal on aeg uinakuks.
Ühtlasi kordasime ka, mida lüpstud piimast saab: joogipiima, võid, hapukoort, rõõska koort, keefiri, hapupiima, kohupiima, jogurtit, kodujuustu, juustu ning veel rohkelt erinevaid tooteid.Sellel pildil on vasikate Väikesed vasikad pidasid laste sõrmi ema tissiks ja püüdsid neid lutsutada. See tegi kõigile palju nalja!Nendes tsisternides on 16 tonni piima. See piim veetakse kord ööpäevas Võrru, kus sest valmib juust.
Ülevalt oli kogu laudale hea vaade. Kas teadsite, et lehmad kuulavad Raadio Elmarit?Iga laps leidis oma lemmiku.Usume, et teame nüüd paremini veise perekonda ja seda, kuidas jõuab piim meie lauale.Meisterdasime ka ise piimakarja.
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV