Taimede õppimine
» sulge foto
Taimede õppimine
Alustasime taimedega tutvumist seemnete külvamisega. Kõigepealt uurisime, missugused olid salati, tilli ja herne seemned ning kust seemneid saab. Seejärel külvasime seemned potti. Otsustasime, et kastame neid siis, kui sõrmega katsudes on muld potis kuiv. Muret tegi see, et kohe kohe oli algamas vaheaeg ja oht, et seemned kuivavad, üsna suur. Õpetaja lubas nädala jooksul silma peal hoida. Ennustasime, et kui pikaks võib olla salat kasvanud, kui pärast vaheaega kooli tuleme. Mõni arvas, et umbes 10 cm, mõne arvates veelgi rohkem. Tegelikult oli kahe nädalaga pikem salatileht kasvanud 6 cm ja lühem 2. See sai koos üle mõõdetud. Igaüks sai salatilehte ka proovida.
Samal päeval istutasime kahte eraldi potti kaks tomatitaime. Arutlesime eelnevalt, kuidas mõjub lapsele kiitmine ja kuidas halvasti ütlemine. Lapsed arvasid, et hea tunne on, kui kiidetakse.Ühte taime kiidavad ja silitavad lapsed iga päev mitu korda. Teist tomatit aga laidavad pidevalt. Leppisime kokku, et ropendada ei tohi.Eesmärk teada saada, kuidas ja kas mõjub taimedele vestlemine, kiitmine ja laitmine.
Seejärel tegime jalutuskäigu kogu koolimajas. Lugesime kokku kõik koolimajas kasvavad lilled. Igaüks luges lilled üle iseseisvalt ja kirjutas oma tulemuse tahvlile. Arvud said üsna erinevad . Tulemused jäid 28 ja 32 vahele. Lõpuks tegime ühise jalutuskäigu ning lugesime koos üle. Õige vastus oli 32. Vaatlesime taimede lehti, varsi, õisi ja õppisime ka nimesid. Lapsed said selgeks mõisted puitunud ja rohtne.Üllatusi valmistas umbes kahemeetrine kohvipuu. Lehtede silitamisel oli pisut kohvi lõhnagi tunda. Kohviube seekord ei leidnud.
Nüüd oli aeg tutvust teha puudega. Selleks seadsime sammud parki. Lapsed said kätte töölehed. Igaühel tuli leida oma puu, nuusutada , kuidas puu lõhnab, kirjeldada kasvukohta, mõõta oma nina kõrguselt puu ümbermõõt,katsuda puukoort sõrmedega, uurida puukoort ja maapinda, jäädvustada puukoore muster paberile, tunda oma puu liiki,joonistada oma puu. Olime jõudnud koolimajast ainult veidi eemale, kui nägime, et peaaegu lasteaia värava taga on suur lind. Hiilisime vaikselt lähemale ja oh üllatus, täiesti uhke metsis. Saime ta õnnelikult pidilegi. Näis, et meist ei olnud tal sooja ega külma! Kõndis uhkelt üle tee, külastas ühe majapidamise aeda ja hakkas siis otsejoones koolimaja suunas tagasi minema.Oli lastel alles vaatamist! Tagasi koolimajja jõudnud, otsisime raamatust metsise kohta pilte ja infot juurde.
Taimed said selgeks Andry, Kaimar, Enrih, Gerd, Karolina, Kertu ja Mirell. Aitas õpetaja Kadri.
Alustasime taimedega tutvumist seemnete külvamisega. Kõigepealt uurisime, missugused olid salati, tilli ja herne seemned ning kust seemneid saab. Seejärel külvasime seemned potti. Otsustasime, et kastame neid siis, kui sõrmega katsudes on muld potis kuiv. Muret tegi see, et kohe kohe oli algamas vaheaeg ja oht, et seemned kuivavad, üsna suur. Õpetaja lubas nädala jooksul silma peal hoida. Ennustasime, et kui pikaks võib olla salat kasvanud, kui pärast vaheaega kooli tuleme. Mõni arvas, et umbes 10 cm, mõne arvates veelgi rohkem. Tegelikult oli kahe nädalaga pikem salatileht kasvanud 6 cm ja lühem 2. See sai koos üle mõõdetud. Igaüks sai salatilehte ka proovida.
Samal päeval istutasime kahte eraldi potti kaks tomatitaime. Arutlesime eelnevalt, kuidas mõjub lapsele kiitmine ja kuidas halvasti ütlemine. Lapsed arvasid, et hea tunne on, kui kiidetakse.Ühte taime kiidavad ja silitavad lapsed iga päev mitu korda. Teist tomatit aga laidavad pidevalt. Leppisime kokku, et ropendada ei tohi.Eesmärk teada saada, kuidas ja kas mõjub taimedele vestlemine, kiitmine ja laitmine.
Seejärel tegime jalutuskäigu kogu koolimajas. Lugesime kokku kõik koolimajas kasvavad lilled. Igaüks luges lilled üle iseseisvalt ja kirjutas oma tulemuse tahvlile. Arvud said üsna erinevad . Tulemused jäid 28 ja 32 vahele. Lõpuks tegime ühise jalutuskäigu ning lugesime koos üle. Õige vastus oli 32. Vaatlesime taimede lehti, varsi, õisi ja õppisime ka nimesid. Lapsed said selgeks mõisted puitunud ja rohtne.Üllatusi valmistas umbes kahemeetrine kohvipuu. Lehtede silitamisel oli pisut kohvi lõhnagi tunda. Kohviube seekord ei leidnud.
Nüüd oli aeg tutvust teha puudega. Selleks seadsime sammud parki. Lapsed said kätte töölehed. Igaühel tuli leida oma puu, nuusutada , kuidas puu lõhnab, kirjeldada kasvukohta, mõõta oma nina kõrguselt puu ümbermõõt,katsuda puukoort sõrmedega, uurida puukoort ja maapinda, jäädvustada puukoore muster paberile, tunda oma puu liiki,joonistada oma puu. Olime jõudnud koolimajast ainult veidi eemale, kui nägime, et peaaegu lasteaia värava taga on suur lind. Hiilisime vaikselt lähemale ja oh üllatus, täiesti uhke metsis. Saime ta õnnelikult pidilegi. Näis, et meist ei olnud tal sooja ega külma! Kõndis uhkelt üle tee, külastas ühe majapidamise aeda ja hakkas siis otsejoones koolimaja suunas tagasi minema.Oli lastel alles vaatamist! Tagasi koolimajja jõudnud, otsisime raamatust metsise kohta pilte ja infot juurde.
Taimed said selgeks Andry, Kaimar, Enrih, Gerd, Karolina, Kertu ja Mirell. Aitas õpetaja Kadri.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |