KUKK, KES ELAB MUDAS
» sulge foto
Meie vikerkaareaasta viies projekt kandis pealkirja SININE SULANE. Lõimisime projekti teadmised sulase elust-olust, merekultuuri aasta tegemised, kevadpühad ning ka projekti Tere, kevad. Uurisime, kes on sulane ja mida ta teeb ning kes elavad erinevates veekogudes, lisaks hulganisti katseid veega. Valmistasime purjepaadid ning panime koos kalavõrkudega lainelisele merele triivima ning igaüks meisterdas individuaalselt akvaariumi koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Enne kevadpühi tutvusime taluloomade ja -lindudega.
Projekti tegemised lõpetasime matkaga. Meil oli külas käinud üks eriline külaline – mudakukk. Nime poolest oli ta talus elava ühe linnu sugulane. Selleks, et meil oleks teda kergem leida, laenas ta matkatee märgistamiseks talukuke värvilised sabasuled. Sulgedega märgistatud tee viis meid Emajõe poole. Jõe äärde jõudes hakkasimegi seda erilist tegelast otsima. Mudakukk leitud, asusid lapsed liivale tema oletatavaid jälgi joonistama.
Matkale kaasa olime võtnud laevukesed, mida Emajõkke ujuma panna. Vaatasime, kuidas meie kasetohust ja pähklikoorest valmistatud värviliste purjedega suured ning väikesed laevukesed eemale purjetasid. Laevukesed avamerele saadetud, märkasime taevas hanesid. Linnulaulu raamatust otsisime üles hane pildi ja kuulasime tema häält. Laste terased silmad märkasid puu otsas ka kuldnokka, kes vidistas laulda. Ega me võlgu ei jäänud – otsisime raamatust ruttu kuldnoka üles ja lasime laulu vastu. Põldlõoke vaatas seda imeasja kuskil varjulisest kohast pealt ning päästis oma laulu valla (tema välimusega pidime raamatu vahendusel tutvuma).
Tagasiteel uudistasime, kas puu all künkal on karu pesa. Uurisime, kes olid karul külas käinud ja millega karu maiustanud. Leidsime sealt ka kevade esimese karikseene. Karu polnud küll kodus, aga ta oli meile jätnud puuoksa külge korvikese üllatusega.
Teekond möödus märkamatult ning olimegi jõudnud roosiaia juurde tagasi. Seal müüri ääres märkasid lapsed järgmisi kevadekuulutajaid – õitsesid lumikellukesed. Lumikellukeste ilu oli nautima tulnud ka koerliblikas. Olles juba peaaegu lasteaias tagasi, märgati põõsastes miskit sinist – kolm sinilille võtsid päikesevanne. Ja otse meie rõdu all oli maa seest nina välja pistnud võilill ning sirutas oma kollase õienupu päikese poole.
Õhtul joonistasid lapsed möödunud matkast imetoredaid pilte.
Midrihobude 2-6a lapsed matkasid koos Jana, Marie ja Ly-ga.
Projekti tegemised lõpetasime matkaga. Meil oli külas käinud üks eriline külaline – mudakukk. Nime poolest oli ta talus elava ühe linnu sugulane. Selleks, et meil oleks teda kergem leida, laenas ta matkatee märgistamiseks talukuke värvilised sabasuled. Sulgedega märgistatud tee viis meid Emajõe poole. Jõe äärde jõudes hakkasimegi seda erilist tegelast otsima. Mudakukk leitud, asusid lapsed liivale tema oletatavaid jälgi joonistama.
Matkale kaasa olime võtnud laevukesed, mida Emajõkke ujuma panna. Vaatasime, kuidas meie kasetohust ja pähklikoorest valmistatud värviliste purjedega suured ning väikesed laevukesed eemale purjetasid. Laevukesed avamerele saadetud, märkasime taevas hanesid. Linnulaulu raamatust otsisime üles hane pildi ja kuulasime tema häält. Laste terased silmad märkasid puu otsas ka kuldnokka, kes vidistas laulda. Ega me võlgu ei jäänud – otsisime raamatust ruttu kuldnoka üles ja lasime laulu vastu. Põldlõoke vaatas seda imeasja kuskil varjulisest kohast pealt ning päästis oma laulu valla (tema välimusega pidime raamatu vahendusel tutvuma).
Tagasiteel uudistasime, kas puu all künkal on karu pesa. Uurisime, kes olid karul külas käinud ja millega karu maiustanud. Leidsime sealt ka kevade esimese karikseene. Karu polnud küll kodus, aga ta oli meile jätnud puuoksa külge korvikese üllatusega.
Teekond möödus märkamatult ning olimegi jõudnud roosiaia juurde tagasi. Seal müüri ääres märkasid lapsed järgmisi kevadekuulutajaid – õitsesid lumikellukesed. Lumikellukeste ilu oli nautima tulnud ka koerliblikas. Olles juba peaaegu lasteaias tagasi, märgati põõsastes miskit sinist – kolm sinilille võtsid päikesevanne. Ja otse meie rõdu all oli maa seest nina välja pistnud võilill ning sirutas oma kollase õienupu päikese poole.
Õhtul joonistasid lapsed möödunud matkast imetoredaid pilte.
Midrihobude 2-6a lapsed matkasid koos Jana, Marie ja Ly-ga.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |