Talveunes park

» sulge foto

Ühel veebruarikuu viimasel päeval otsustasid Kohtla-Järve Lasteaia Lepatriinu Trikitriinu ja Trallitriinu rühma lapsed ette võtta matka ja minna parki, et kuulata loodushääli ja avastada esimesi kevadmärke enda ümber. Lapsed seadsid end kiiresti valmis ja ühiselt asuti pargi suunas. Tee viis mööda alleed, kus asus ka purskkaev. Seal tehti väike peatus, et uudistada jäätunud vett. Parki kõndimise ajal oli kuulda linnulaulu.Need olid tihased, kes siutsusid rõõmsalt. Lapsed olid vaikselt ja kuulatasid. Üks lastest ütles: "Olge tasa, ma räägin lindudega!" Pargis oli vaikne ja ümberringi paks lumevaip.Ilm oli pilves ja tuuline. Õpetaja küsimuste abil alustasid lapsed ilma kirjeldama. kirjeldamist. Lapsed märkasid tuule käes liikuvaid oksi ja tulid järeldusele, et puhub tuul. Taevasse vaatamise ajal, märkas üks väike tüdruk, et pilved liiguvad kiiresti-kiiresti. Õpetaja selgitas, et see pidavat tähendama ilmamuutust. Aga kõige parem oli pilvi vaadata lumel pikutades ja loodushääli kuulata. Pargis kasvavatest puudest tundsid lapsed kõige esimesena ära kasepuud. Üks pois lisas, et nendel on valged tüved, aga teistel ei ole. Markus teadis, et pargis kasvavad ka vahtrapuud ja tammepuud.Talle tuli meelde, et sügisel käisime pargis tammetõrusid korjamas. Kuna pargis on tiik, siis õpetaja uuris laste käest, miks me vett ei näe, teadsid lapsed vastata, et lumi on peal ja vesi on jäätunud. Teati ka seda, et tiigi jääle ei tohi minna. Lasteaeda tagasi jõudes märkasid lapsed, et lumikellukesed on õitsema hakkanud. Rõõmsalt asuti neid esimesi kevadekuulutajaid maalima. Ka pargist kaasavõetud mõned oksad paigutati vaasi. Ei läinudki nädalatki kui okstele ilmusid hiirekõrvad. Kõige esimesena ilmusid lehekesed toomingale. Neid oli tore luubiga uurida.
Oli tore ja meeldejääv päev.