„LIBLIKAD“ KEVADISES METSAS
» sulge foto
28. märtsil asutasid üheksa „Liblikate“ rühma last end kohe pärast hommikusööki koos õpetaja ja õpetaja abiga teele Kopsumäele.
Seal kohtusime Madli isaga, kes meile järgneva paari tunni jooksul väga põnevaid asju rääkis ja näitas.
Kõigepealt meisterdas Madli isa igale lapsele matkakepi ja siis matk algaski.
Leidsime kitsejälgi ja „kitsepabulaid“.
Kuulsime erinevate lindude hääli, nägime kollast liblikat ja kahte kitse, keda kaamerasilm kahjuks ei tabanud.
Sattusime rabametsa, kus saime kontrollida kui sügavale pinnasesse kellegi matkakepp läheb. Vaatasime, kas rabametsas kasvavad puud on samasugused nagu tavalises metsas, nuusutasime sookailu.
Arutlesime, miks puud rabametsas nii kergesti pikali kukuvad ja leidsime sipelgapesa ja mutiaugu.
Kel jalad ära väsisid, libistas end istuli mäest alla.
Mõõtsime lume sügavust.
Kuulasime vaikust ja linnulaulu.
Leidsime sarapuupähkleid, mis kahjuks enam söögikõlblikud polnud.
Vahepeal puhkasime natuke jalga ja pidasime maha käbiviskevõistluse.
Ja oligi aeg end lasteaia poole teele asutada.
Mäest alla jooksid väsinud jalad päris kiiresti.
Suured ja väiksed „Liblikad“ tänavad Madli isa huvitava matka korraldamise eest ja nii ruttu kui sel päeval, ei ole „Liblikad“ veel kunagi lõunaunne jäänud ïŠ
Matkamas käisid Kambja Lasteaia „Mesimumm“ „Liblikate“ rühma lapsed koos õpetaja Egle ja õpetaja abi Kristiga.
Seal kohtusime Madli isaga, kes meile järgneva paari tunni jooksul väga põnevaid asju rääkis ja näitas.
Kõigepealt meisterdas Madli isa igale lapsele matkakepi ja siis matk algaski.
Leidsime kitsejälgi ja „kitsepabulaid“.
Kuulsime erinevate lindude hääli, nägime kollast liblikat ja kahte kitse, keda kaamerasilm kahjuks ei tabanud.
Sattusime rabametsa, kus saime kontrollida kui sügavale pinnasesse kellegi matkakepp läheb. Vaatasime, kas rabametsas kasvavad puud on samasugused nagu tavalises metsas, nuusutasime sookailu.
Arutlesime, miks puud rabametsas nii kergesti pikali kukuvad ja leidsime sipelgapesa ja mutiaugu.
Kel jalad ära väsisid, libistas end istuli mäest alla.
Mõõtsime lume sügavust.
Kuulasime vaikust ja linnulaulu.
Leidsime sarapuupähkleid, mis kahjuks enam söögikõlblikud polnud.
Vahepeal puhkasime natuke jalga ja pidasime maha käbiviskevõistluse.
Ja oligi aeg end lasteaia poole teele asutada.
Mäest alla jooksid väsinud jalad päris kiiresti.
Suured ja väiksed „Liblikad“ tänavad Madli isa huvitava matka korraldamise eest ja nii ruttu kui sel päeval, ei ole „Liblikad“ veel kunagi lõunaunne jäänud ïŠ
Matkamas käisid Kambja Lasteaia „Mesimumm“ „Liblikate“ rühma lapsed koos õpetaja Egle ja õpetaja abi Kristiga.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |