Oravaid otsimas.
» sulge foto
Oravat otsimas.
Matkal osalesid Tõrvandi lasteaed Rüblik Liblikate rühma kaheksa 3-4 aastast last ning õpetajad Ulvi Haav ja Heli Sepp.
Üks meie õpetajatest elab pargi kõrval. Ta jutustas lastele loo toredast oravakesest, kes käib tema köögi akna taga. Õpetaja näitas lastele piltegi sellest oravast.
„Meie tahame ka päris oravat näha!†hüüdsid lapsed.
Koos otsustatigi teha üks tore talvine orava otsimise retk. Esimene peatus tehti lasteaia värava kõrval seisvate suurte kuuskede juures, mille alt leidsime käbisid. Lapsed teadsid, et oravad armastavad käbisid ning lootsid neid armsaid loomakesi lasteaiaski kohata. Seda enam, et õpetajad olid siin puude all oravaid näinud. Kuuskede oksad ulatusid maani, moodustades puude alla muinasjutulise toakese. „Oravake, oravake, tule välja!†hüüdsid lapsed. Oi, oi, oi! Sellise lärmi peale orav küll ennast ei näita!
Seadsime lapsed ritta ja suundusime lasteaia hoovist välja. „Kuhu teie siis lähete?†küsis naaber rühma õpetaja. „Meie lähme oravat otsima!â€vastasid lapsed. Varsti jõudsimegi parki. Puude ümber oli igasuguseid jälgi, väiksemaid ja suuremaid. Mõnes kohas olid kellegi väiksed käpad lume kuni maapinnani ära kraapinud. Siin seal vedeles näritud käbijuppe. See oli märk, et siin pargis elutsevad tõesti oravad. Õpetaja näitas lastele orava jälgi ja linnukeste jälgi, pisut suuremaid koera jälgi. Õpetaja viis lapsed puu juurde , mille otsas oli väike pesakast. Seal see oravake elaski. Oravake ise küll ennast meile ei näidanud, kuid lume peal jälgi uurida oli ka tore. Oi, aga kelle jäljed need suured on? Need on onu jäljed, laste jalajälgedest palju suuremad. Ning siin on veel mingid imelikud jäljed, kaks peenikest jälge üksteise kõrval ja nii pikad, et ei näe algust ega lõppu. Varsti nägime nende pikkade jälgede tegijaid, esimese klassi lapsed olid suusatunnis ja lehvitasid mudilastele rõõmsalt.
Teekond lasteaiast parki polnud kuigi pikk, kuid läbi lume sumamine väsitas nii mõnegi väikse matkaselli jalad päris ära. Kui me lasteaia juurde tagasi jõudsime, küsis naaber rühma õpetaja: „No matkasellid, mida te matkal nägite?†„Me nägime orava jälgi ja linnukeste jälgi, koera jälgi ja onu jälgi ja suusajälgi ka!†rääkisid lapsed õhinal.
Tõrvandi lasteaed Rüblik,
vanemõpetaja Ulvi Haav
Matkal osalesid Tõrvandi lasteaed Rüblik Liblikate rühma kaheksa 3-4 aastast last ning õpetajad Ulvi Haav ja Heli Sepp.
Üks meie õpetajatest elab pargi kõrval. Ta jutustas lastele loo toredast oravakesest, kes käib tema köögi akna taga. Õpetaja näitas lastele piltegi sellest oravast.
„Meie tahame ka päris oravat näha!†hüüdsid lapsed.
Koos otsustatigi teha üks tore talvine orava otsimise retk. Esimene peatus tehti lasteaia värava kõrval seisvate suurte kuuskede juures, mille alt leidsime käbisid. Lapsed teadsid, et oravad armastavad käbisid ning lootsid neid armsaid loomakesi lasteaiaski kohata. Seda enam, et õpetajad olid siin puude all oravaid näinud. Kuuskede oksad ulatusid maani, moodustades puude alla muinasjutulise toakese. „Oravake, oravake, tule välja!†hüüdsid lapsed. Oi, oi, oi! Sellise lärmi peale orav küll ennast ei näita!
Seadsime lapsed ritta ja suundusime lasteaia hoovist välja. „Kuhu teie siis lähete?†küsis naaber rühma õpetaja. „Meie lähme oravat otsima!â€vastasid lapsed. Varsti jõudsimegi parki. Puude ümber oli igasuguseid jälgi, väiksemaid ja suuremaid. Mõnes kohas olid kellegi väiksed käpad lume kuni maapinnani ära kraapinud. Siin seal vedeles näritud käbijuppe. See oli märk, et siin pargis elutsevad tõesti oravad. Õpetaja näitas lastele orava jälgi ja linnukeste jälgi, pisut suuremaid koera jälgi. Õpetaja viis lapsed puu juurde , mille otsas oli väike pesakast. Seal see oravake elaski. Oravake ise küll ennast meile ei näidanud, kuid lume peal jälgi uurida oli ka tore. Oi, aga kelle jäljed need suured on? Need on onu jäljed, laste jalajälgedest palju suuremad. Ning siin on veel mingid imelikud jäljed, kaks peenikest jälge üksteise kõrval ja nii pikad, et ei näe algust ega lõppu. Varsti nägime nende pikkade jälgede tegijaid, esimese klassi lapsed olid suusatunnis ja lehvitasid mudilastele rõõmsalt.
Teekond lasteaiast parki polnud kuigi pikk, kuid läbi lume sumamine väsitas nii mõnegi väikse matkaselli jalad päris ära. Kui me lasteaia juurde tagasi jõudsime, küsis naaber rühma õpetaja: „No matkasellid, mida te matkal nägite?†„Me nägime orava jälgi ja linnukeste jälgi, koera jälgi ja onu jälgi ja suusajälgi ka!†rääkisid lapsed õhinal.
Tõrvandi lasteaed Rüblik,
vanemõpetaja Ulvi Haav
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |