Vahvalt vaheajale!

» sulge foto

Otsustasime veerandilõpu klassiõhtu asemel hoopis kooli matkarajale minna. Pakkisime seljakottidesse veidi nosimist, võtsime spordikuurist käimiskepid ja igaks juhuks kelgu ning asusime teele eesmärgiga hoida silmad-kõrvad lahti ja saada teada midagi uut ja huvitavat. Esimesel peatusel mõisapargis uurisime seal kasvavaid tuntud ja tundmatuid puid, arutlesime- mis vahe on pargil ja metsal. Pargist metsa jõudes leidsime maast palju näritud käbisid-see suur kuusk oli ilmselt oravate söökla. Kohe metsa servas märkas üks tähelepanelik silmapaar väikese tamme võras pesa, mis ootab koju lõunamaarändureid. Metsa all oli veel palju lund ja otsustasime teha metsas asuval künkal selle talve viimased kelgusõidud. Kes kelgusõidust ei hoolinud uuris metsloomade jälgi lumel. Tee viis meid jõeni. Saime stendilt teada, et Väike-Emajõgi saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve. Pikkust on jõel 81 km. Edasi hüppasime üle oja, ronisime mäkke, et jõge ka kõrgemalt imetleda. Jõe kaldal nägime kobraste tegutsemise jälgi. Aasta 1702 toimus siin suur Põhjasõja lahing rootslaste ja venelaste vahel. Nüüd said poisid oma teadmistega sõjast hiilata. Uurisime kaevikuid, ronisime palju-palju kordi pervest üles-alla. Siis oli aeg hakata liikuma kooli suunas. Matkatee viis mööda lihaveste karjast, 18.sajandist pärit rootslaste matmispaigast. Ja lõpuks mööda pikka tammealleed koolini tagasi. Matk kestis peaaegu kolm tundi. Saime kinnitust, et meie kodupaik Hummuli on üks suure ajaloo ja ilusa loodusega paik.