Veetilk Villuga järve äärde.
» sulge foto
Põlva Lasteaed Mesimumm
Rühm ÜLANE
Õpetaja Maiki Kruuda
Laste vanus 4-5
Matka kogupikkuseks umbes 2,5 km
Põlva Lasteaed Mesimummi Ülase rühma lapsed lähtusid oma matka korraldamisel selle aasta mereteemast. Koos meiega on aasta algusest peale rännanud veetilk Villu. Temaga koos oleme teada saanud ja tutvunud vedelikega, mis on meie ümber ja uurinud erinevate vedelike omadusi (voolamine, imendumine ja märgamine). Villu on õpetanud meile vee säästmise, kasutamise ja puhastamise võimalusi. Oleme jälginud veetilgaga toimunud imelisi muutusi- kuidas vesi muutub jääks ja jää omakorda veeks, oleme teada saanud vee kasulikkusest inimestele ja loomadele.
Seekord juhatas meid veetilk Villu Põlva järve äärde. Meie matka eesmärgiks oli uurida missugused ohud varitsevad nõrga jääga veekogul, kuulata missugust heli vesi teeb ja katsetada missugused esemed ujuvad pinnal ja missugused vajuvad põhja.
Enne matkale minekut joonistasime matkaraja kaardi ja märkisime kaardile ennustused/ oletused, kus võime oma tänasel teekonnal vett kohata. Lapsed pakkusid, et porilombis, lumehanges ja Põlva järves. Lisaks eelpool nimetatule nägime veel vett mööduva meesterahva käes pudelis, puudel ja esemetel lumena ning mööda vulisevas ojas.
Mida tegime matkal
Meie matkatee algas lasteaia hoovilt. Edasi liikusime läbi surnuaia turuplatsile ja sealt järve äärde. Tagasitee kulges mööda järvekaldal olevat kergliiklusteed otse lasteaiani.
Matkal saime teada ja märkasime et;
• Surnuaias tuleb vaikselt liikuda, ilma jooksmata ja ilma kisata.
• Turuplatsil oleva silla juures oli meil võimalus näha parte ja tutvuda nende liikumisega. See andis võimaluse arutleda teemal, miks pardi suled ei märgu.
• Järve ääres märkasime muutusi meie ümber. Järve ei kaanetanud enam paks jääkaas, vaid järvel ujusid pardid ja kalda ääres askeldas kalamees. Arutlesime, miks ei tohi praegu minna järvejääle.
• Puhkepausil kuulasime ja mõistatasime erinevaid telefoni salvestatud helisid, mida vesi teeb - oja, kosk, kraani tilkumine, purskkaev, meri…
• Samas andsin ülesande korjata erinevaid esemeid, et katsetada, missugune ese neist ujub ja missugune upub. Lapsed leidsid: kuivanud puuoksa, kuuse- ja männioksa, jäätüki, käbi, mullatüki ja mõned erinevas suuruses kivid. Nimetatud esemetega tegime kohe ka katse.
• Tagasiteel vaatlesime järve teist kallast, otsisime ülekäigurada ning jälgisime ja loendasime mööduvaid autosid.
• Lasteaeda jõudes ootas meid rühmaruumis soe tee ja lõunasöök.
• Matk andis meile ka järgmisteks päevadeks arutlemiseks huvitava teema, milleks oli veega seotud tööd ja tegemised.
Rühm ÜLANE
Õpetaja Maiki Kruuda
Laste vanus 4-5
Matka kogupikkuseks umbes 2,5 km
Põlva Lasteaed Mesimummi Ülase rühma lapsed lähtusid oma matka korraldamisel selle aasta mereteemast. Koos meiega on aasta algusest peale rännanud veetilk Villu. Temaga koos oleme teada saanud ja tutvunud vedelikega, mis on meie ümber ja uurinud erinevate vedelike omadusi (voolamine, imendumine ja märgamine). Villu on õpetanud meile vee säästmise, kasutamise ja puhastamise võimalusi. Oleme jälginud veetilgaga toimunud imelisi muutusi- kuidas vesi muutub jääks ja jää omakorda veeks, oleme teada saanud vee kasulikkusest inimestele ja loomadele.
Seekord juhatas meid veetilk Villu Põlva järve äärde. Meie matka eesmärgiks oli uurida missugused ohud varitsevad nõrga jääga veekogul, kuulata missugust heli vesi teeb ja katsetada missugused esemed ujuvad pinnal ja missugused vajuvad põhja.
Enne matkale minekut joonistasime matkaraja kaardi ja märkisime kaardile ennustused/ oletused, kus võime oma tänasel teekonnal vett kohata. Lapsed pakkusid, et porilombis, lumehanges ja Põlva järves. Lisaks eelpool nimetatule nägime veel vett mööduva meesterahva käes pudelis, puudel ja esemetel lumena ning mööda vulisevas ojas.
Mida tegime matkal
Meie matkatee algas lasteaia hoovilt. Edasi liikusime läbi surnuaia turuplatsile ja sealt järve äärde. Tagasitee kulges mööda järvekaldal olevat kergliiklusteed otse lasteaiani.
Matkal saime teada ja märkasime et;
• Surnuaias tuleb vaikselt liikuda, ilma jooksmata ja ilma kisata.
• Turuplatsil oleva silla juures oli meil võimalus näha parte ja tutvuda nende liikumisega. See andis võimaluse arutleda teemal, miks pardi suled ei märgu.
• Järve ääres märkasime muutusi meie ümber. Järve ei kaanetanud enam paks jääkaas, vaid järvel ujusid pardid ja kalda ääres askeldas kalamees. Arutlesime, miks ei tohi praegu minna järvejääle.
• Puhkepausil kuulasime ja mõistatasime erinevaid telefoni salvestatud helisid, mida vesi teeb - oja, kosk, kraani tilkumine, purskkaev, meri…
• Samas andsin ülesande korjata erinevaid esemeid, et katsetada, missugune ese neist ujub ja missugune upub. Lapsed leidsid: kuivanud puuoksa, kuuse- ja männioksa, jäätüki, käbi, mullatüki ja mõned erinevas suuruses kivid. Nimetatud esemetega tegime kohe ka katse.
• Tagasiteel vaatlesime järve teist kallast, otsisime ülekäigurada ning jälgisime ja loendasime mööduvaid autosid.
• Lasteaeda jõudes ootas meid rühmaruumis soe tee ja lõunasöök.
• Matk andis meile ka järgmisteks päevadeks arutlemiseks huvitava teema, milleks oli veega seotud tööd ja tegemised.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |