Loodusest luulepisikut otsimas

» sulge foto

Siis kui lapsed metsa jõudsid, oli päike juba tõusnud...
Ühel toredal talvehommikul läksid 1. ja 4. klass koos matkale.
Ikka nii, et suurel ja tugeval ning targal väiksem käekõrval, kes janunes uutest teadmistest ja põnevatest tegemistest.
Ega see minek väiksele väga lihtne ka polnud, natuke peab neid suuri ja tublisid ju pelgama ka.
Kõik matkasellid said ülesandeks märgata loodust enda ümber, kohata luulepisikut ning jäädvustada fotosid, mis eelnevat tõestaks.
1. ja 4. klassi õpilaste paaridel valmisid kahasse sellised vahvad luuletused:

Kui kevad tuleb, siis lumi sulab,
järsku mõni lindki tagasi tuleb.
Mullast tärkavad lilled,
pilve tagant poevad välja päikese kiired.
Ilm läheb soojaks,
kes küll on selle ilusa ilma loojaks?
Kas keegi seda teab?
Mina vist ei tea.
Jessica ja Janeli

Lumi sulab ära taas,
jälle muru on siis maas.
Linnud lendavad tagasi,
karud on ka veel vagusi.
Linnukene istub puul,
puhub väga vaikne tuul.
Õige varsti laualavad nad,
siis on kevad taas.
Emma Liise ja Mirta

Kevad on käes,
lumi sulab, näe!
Mullas tärkavad lilled,
taevas hõljumas pilved.
Karu ärkab taas,
sest kevadel ju süüa saab.
Stella ja Agnes

Linnud tulevad lõunast,
karuott veel põõnab.
Rebane veel metsas hiilib,
jänes oma hambaid viilib.
Lilled tärkavad murul,
maasikaid müüakse turul.
Maasikad Hispaaniast ikka,
vaata lilled, tsekka!
Kärolin ja Taali

Kevad tuleb pika maa,
lumi taas on sulamas.
Mõtle nii ja mõtle naa,
kevad ei jää pidama.
Anne Sui ja Anete

Metsas elab väike kuusk,
selle taga hallitusjuust.
Juustu sees on ämblik,
ämbliku voodiks on samblik.
Ämbliku peal magab hiir,
hiirele meeldib kiir.
Kiir on sinine kui taevas,
hiirt see täiega vaevas.
Mihkel Reginald ja Indrek