Mõista, mõista - kes me oleme?
» sulge foto
Krootuse Põhikooli algklassid on VVV matkamängu raames matkanud läbi kodukandi lähemad ja kaugemad paigad. Sestap valisime seekord oma matka toimumiseks teistsuguse paiga - Elistvere looduspargi.
Matka toimumiseks tuli meil esmalt tunnike bussiga sõita. Siis võis kolmetunnine matk Elistvere loomapargis alata. Loomapargi territoorium on ju suur! Abiks oli meil loomapargi giid, kes mõistatuste abil meid ühe looma juurest teiseni juhtis.Suuremad õpilased lugesid mõistatuse ette ja üheskoos mõistatati, millisest loomast käib jutt. See loom tuligi loomapargist viitade abil üles leida.
RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Metsloomad satuvad inimeste juurde elama kas õnnetuses saadud vigastuste või ema kaotuse tõttu. RMK Elistvere loomapark on koht, kus peamiselt elavad just sellised saatuse tahtel inimesest sõltuvad metsloomad. Nii saimegi näha loomi, kes enamasti on pelglikud ega näita end tavaliselt inimesele tihti.
Seekordsel matkal saime näha euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit.
Aeg- ajalt on erinevaid metsloomi autoaknast näinud enamus lapsed. Ent jälgida vahetult nende tegutsemist, on hoopis teine asi. Näiteks mängis Elistvere karu Karoliina meiega peitust. Ta uuris oma peidupaigast lapsi üksikasjalikult. Kaks rebasepoissi tukkusid üksteise kaisus sõbralikult.
Kuulsime, et mitte kõik külastajad ei käitu õigesti. Hiljuti suri loomapargi uhke põder, kelle kopsust leiti lahkamisel harilikke sarapuupähkleid. Neid oli hoolimata keelavatest siltidest pakkunud põdrale külalised. Saime teada, et seoses seakatkuga pole enam loomapargis ühtki metssiga - nende pidamine muutus ohtlikuks ning seepärast sai neist toit teistele loomapargis elavatele kiskjatele.
Lõpuks kiikasime ka siseruumidesse, kus tutvusime näriliste ekspositsiooniga. Kaks tuba on sisustatud puuridega, kus nägime merisigu, deegusid, hamstreid, liivahiiri, kairo ogahiiri, laborirotte, tšintšiljasid, laborihiiri ja suhkruoravat.
Lõpetuseks said õpilased peamajas uurida loomade topiseid,näha erinevaid sarvi, mõistatada pabulate omanikke, uurida mikroskoobiga väljapanekuid ja silitada loomanahku.
Pika matka lõppedes olid kõigil põsed punased, pea uusi teadmisi täis ja meel toredatest kohtumistest rõõmus. Oli aeg asuda koduteele.
Mõned MÕISTATUSED loomade kohta, keda nägime:
Kannab nagi kaasas, aga oma kasukat sinna ei riputa? (põder)
Rohi maitseb hea. Krõbin - kadunud ta pea? (metskits)
Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? (karu)
Kõnnib metsas isepäi, väikevenda kodus vaatamas ei käi? (ilves)
Kannab mustavalget kuube ja prille, aga raamatut ei loe? (mäger)
Kes on käbikuningas? (orav)
Jooksen kiirelt nagu tuul,
koort ma närin haavapuult,
talvel muudan oma karva.
Minu nimi ära arva! (valgejänes)
Kohev saba, vaikne samm,
kavalus on minu ramm.
Jahin jäneseid ja hiiri,
kimbutan ka vahel siili? (rebane)
Matka toimumiseks tuli meil esmalt tunnike bussiga sõita. Siis võis kolmetunnine matk Elistvere loomapargis alata. Loomapargi territoorium on ju suur! Abiks oli meil loomapargi giid, kes mõistatuste abil meid ühe looma juurest teiseni juhtis.Suuremad õpilased lugesid mõistatuse ette ja üheskoos mõistatati, millisest loomast käib jutt. See loom tuligi loomapargist viitade abil üles leida.
RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Metsloomad satuvad inimeste juurde elama kas õnnetuses saadud vigastuste või ema kaotuse tõttu. RMK Elistvere loomapark on koht, kus peamiselt elavad just sellised saatuse tahtel inimesest sõltuvad metsloomad. Nii saimegi näha loomi, kes enamasti on pelglikud ega näita end tavaliselt inimesele tihti.
Seekordsel matkal saime näha euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit.
Aeg- ajalt on erinevaid metsloomi autoaknast näinud enamus lapsed. Ent jälgida vahetult nende tegutsemist, on hoopis teine asi. Näiteks mängis Elistvere karu Karoliina meiega peitust. Ta uuris oma peidupaigast lapsi üksikasjalikult. Kaks rebasepoissi tukkusid üksteise kaisus sõbralikult.
Kuulsime, et mitte kõik külastajad ei käitu õigesti. Hiljuti suri loomapargi uhke põder, kelle kopsust leiti lahkamisel harilikke sarapuupähkleid. Neid oli hoolimata keelavatest siltidest pakkunud põdrale külalised. Saime teada, et seoses seakatkuga pole enam loomapargis ühtki metssiga - nende pidamine muutus ohtlikuks ning seepärast sai neist toit teistele loomapargis elavatele kiskjatele.
Lõpuks kiikasime ka siseruumidesse, kus tutvusime näriliste ekspositsiooniga. Kaks tuba on sisustatud puuridega, kus nägime merisigu, deegusid, hamstreid, liivahiiri, kairo ogahiiri, laborirotte, tšintšiljasid, laborihiiri ja suhkruoravat.
Lõpetuseks said õpilased peamajas uurida loomade topiseid,näha erinevaid sarvi, mõistatada pabulate omanikke, uurida mikroskoobiga väljapanekuid ja silitada loomanahku.
Pika matka lõppedes olid kõigil põsed punased, pea uusi teadmisi täis ja meel toredatest kohtumistest rõõmus. Oli aeg asuda koduteele.
Mõned MÕISTATUSED loomade kohta, keda nägime:
Kannab nagi kaasas, aga oma kasukat sinna ei riputa? (põder)
Rohi maitseb hea. Krõbin - kadunud ta pea? (metskits)
Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? (karu)
Kõnnib metsas isepäi, väikevenda kodus vaatamas ei käi? (ilves)
Kannab mustavalget kuube ja prille, aga raamatut ei loe? (mäger)
Kes on käbikuningas? (orav)
Jooksen kiirelt nagu tuul,
koort ma närin haavapuult,
talvel muudan oma karva.
Minu nimi ära arva! (valgejänes)
Kohev saba, vaikne samm,
kavalus on minu ramm.
Jahin jäneseid ja hiiri,
kimbutan ka vahel siili? (rebane)
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |