Projekt

» sulge foto

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE NÄDALAKAVA
Õppe- ja kasvatustegevuse õ/a üldeesmärk: õues avastan ja uurin, toas arutlen ja hoolin!
Rühm: Lepatriinud
Periood:16-20 nov. 2015 III nädal
Temaatika: Koduloomad; Teema: Kellel süües matsub suu, kes teeb mää ja kes teeb muu?
Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Üldoskused Suhtub õppimisse positiivselt- tahab, õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada
Mina ja keskkond Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja- viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust; Teab mõisteid: villa sorteerimine, villa pesemine, villa hunditamine, käsitsi villa kraasimine,
Keel ja kõne
Lugemine ja kirjutamine Kasutab kõnes mõningaid abstraktse tähendusega sõnu- (mõtlen, arvan, julge, lahke); Häälib kõiki täishäälikuid ja kirjutab mõnda neist; Jutustab olu- ja tegevuspiltide järgi;
Matemaatika Laps sorteerib villa pikkuse ja värvi järgi, moodustab paare (sokid, kindad), vilditud esemete loendamine ja järjestamine
Kunst Fantaseerib ja jutustab teose juurde ka loo: mis juhtus enne, mis juhtub pärast; Valmistab lihtsa eseme täiskasvanu tegevust matkides; Väldib oma töö määrdumist
Tervisekasvatus Laps teab, et loomade eest hoolitsemisel ja nendega tutvust tehes tuleb olla ettevaatlik

Õppe- ja kasvatustegevused

Nädala-päevad
Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad
Õppesisu
Vahendid. Märkused


E
Mina ja Keskkond
Õppekäik Valgutasse loomakasvatus tallu
Projekt: Uurimuslik avastusõpe
Koostöös lapsevanematega
Väljasõit lasteaia parklast
Kell 9.30


T
Mina ja keskkond
Keel ja kõne

Projekt: „Lammas“ projekti piltide vaatlemine ja uurimine: Kirjanduspala kuulamine „Kõigepealt oli lammas“ küsimustele vastamine, häälimine MÄÄ. Lamba villa pesemine, ja piitsutamine ning käsitsi lahti näppimine –käsihunt; Memme taadi nukuteater lasteaia saalis. Erinevate villa sortidega tutvumine piltide järgi- Eesti valgepea lammas, Meisterdamine: kuivviltimine - jõuluehe Koduoomadest kogutud piltide ja juttudekaust, Raamat: Taasleitud vilt lk 9; 16; 19
Villapesuvahend
Mõisted: Käsihunt- käsikraasmasin.
Kodust kaasa võtta pajuvits ja piparkoogi vorm (koduloomake, täheke)


K
Keel ja kõne
Kunst
Laste jutustamine, küsimustele vastamine: koduloomade elupaigad ja koduloomade kasulikkus inimesele- (lehm, lammas). Häälikute häälimine ja leidmine sõnas "LAMMAS." Luuletuse õppimine: Lammas väga palju sööb, söömine on tema töö, võilill suus kui makaron- krõmps, krõmps, krõmps ja otsas on!
Kunst: meisterdamine: Märg viltimine (pallike) Projekt: Villa kraasimine Loomade kaust, ehitusklotsid lauda ehitamiseks; Raamat: „Taasleitud vilt“ lk 19;Mõisted: kraasimine, käsihunt; villa hunditamine, käsikraasmasin


N
Keel ja kõne
Matemaatika
Luuletuse kordamine: Lammas väga palju sööb, söömine on tema töö, võilill suus kui makaron- krõmps, krõmps, krõmps ja otsas on!
Laudas ja metsas, elavate loomade rühmitamine ja võrdlemine. Erinevate villasest lõngast valmistatud esemete (sokkidest ja kinnastest) paaride moodustamine. Meisterdamine: Villasest lõngast mütsile tuti valmistamine. Mänguloomad
Raamat: Julika Roos ja Liis Luhamaa „Villast lõngani“ „Taasleitud vilt“
Villane lõng


R
Mina ja keskkond
Keel ja kõne
Kunst
Praktiline tegevus: Projekt: Lammas Villa muutmine vildiks soojuse, niiskuse ja mehhaanilise töötluse abil- vanutamine (märg viltimine) Kordamine, kinnistamine: Laste jutustamine, küsimustele vastamine: koduloomade elupaigad ja koduloomade kasulikkus inimesele (lehm, lammas). Häälikute häälimine ja leidmine sõnas: "LAMMAS". Raamat: Julika Roos ja Liis Luhamaa „Villast lõngani;“ „Taasleitud vilt“ vilt lk 37; kodust kaasa üllatusmuna kest
Mäng Lamba villaga erinevad praktilised tegevused Laps teeb koos õpetajaga puuoksast kõige algelisema ketrusvahendi heie korrutamiseks; oskab pesta ja kraasida lambavilla



Projekti "LAMMAS" viisid läbi õp: Heli Akkermann, Maimu Reidolf ja õpetaja abi Kristi Karotam

Matk "Heategu metsarahvale"
Metsas käib elu ka talvel!
Õppetegevuse eesmärgiks oli:
Laps teab erinevusi kodu- ja metsloomade vahel;
Laps teab ja tunneb metsloomi: karu ja jänes, kits; Laps avastab lumel loomade ja lindude jälgi;
Laps teab, kuidas loomad valmistuvad talveks: (karu- koobas,talveuni, karutoit ja toitumine enne talve);
Laps teab, kuidas jänes valmistub talveks (vahetab karvkatet,
muudab karvkattevärvi, karvkate muutub tihedamaks);
Laps kasutab õpitegevuses erinevaid meeli (maitsmine, haistmis- ja
kompimismeeli);
Laps teab elementaarseid hügieeninõudeid,ohutusnõudeid ning peab neist kinni;
Laps tunneb huvi looduse vastu ja katsete tegemise, meisterdamise vastu;
Lapsel areneb tähelepanu, kuulmisoskus ja emotsioonide väljendamine.
Enne matkama mimemist leppisime kokku lapsevanematega, et nad paneksid lastele kaasa loomadele ja lindudele viimiseks toitu. Lasteaias valmistasime taaskasutus materjalidest linnumajad, kuhu lapsed panid valmis päevalilleseemneid, tangu, tatart, kuivanud saiapuru jm. Jänkude, oravapoiste ja kitsekeste jaoks oli meil kaasas porgandeid, kapsast, kartulikoori ja kilekoti täis õunu.
Sel talvel õnnestus meie lasteaia lastel käia lumises metsas lindudele ja loomadele toitu viimas. Peale matka saime veel kelgutada ja möllata lume sees!Sel aastal oli jaanuaris päris talv, mida lapsed väga ootasid!
Loodame, et oma matkaga suutsime lastes kasvatada hoolivust, sallivust ja armastust looduse ja kõige elava vastu!
15.01.2016 Õpetajad: Heli Akkermann, Maimu Reidolf ja õpetaja abi Kristi Karotam