Tähed looduses

» sulge foto

4-5 aastaste Midrikutsude matk toimus 11. märtsil, emakeelepäeva nädalal. Võtsime suuna Emajõe äärde. Leppisime kokku, et oleme hästi tähelepanelikud ja püüame leida kevade märke. Kuldnokkade pesakasti juures oli vaikne. Vaid varblased siutsusid põõsastes. See-eest veidi maad edasi, peesitas kass päikese käes. Päike oli juba kevadiselt soe, sest ega muidu kass oleks seda nõnda nautinud. Puudel olid pungakesed vaevu märgatavad. Aga lapsed tundsid, et kevad on õhus. Üks tüdruks tõmbas sügavalt õhku ninna ja lausus: "Nii hea lõhn. Ma tahaksin seda süüa." Emajõe äärde, peadselt valmiva kaikoha juurde jõudes, oli lastel käsil tõsine arutelu, et kas jõgi on jääst vaba või mitte. Õigus oli mõlema variandi pooldajatel - osaliselt oli jääs ja osaliselt vaba. Et matk oli pühendatud emakeele päevale, siis kirjutasid lapsed oksaga porile oma nime ja ladusid selle kividega üle. Kes tervet nime ei jõudnud laduda, see märkis maha oma nime esitähe. Suurt elevust tekitas sobiva "kirjapulga" leidmine. Tore oli teistega võrrelda, et kellel on pikem ja püüda pikkuse järgi reastada.
Kui Emajõe äärest tagasi lasteaeda sammusime, olid lapsed parjalat porised - märk kevadest :) Samuti leidsime ka ühele sõnale uue tähenduse. Nimelt, nentis üks laps tagasi teel: "Küll seal oli palju pori. Me lausa soppasime."