Päev looduse ja pungade seltsis
» sulge foto
31. märtsil läksime kogu Unipiha kooli õpilastega matkale. Kokku oli meid 12 õpilast 1.-4.klassist. Matka juhendas õpetaja Evelyn Eensoo, pildistas õpetaja Eha Jakobson.
Matka eesmärgiks oli puude ja põõsaste pungade tundma õppimine. Täpsemateks vaatlusteks olid kaasas luubid. Uurisime ja vaatlesime arukaske, harilikku sirelit, harilikku tamme, hobukastanit, pajusid, harilikku pihlakat, harilikku toomingat, harilikku saart, halli leppa, harilikku vahtrapuud, harilikku õunapuud, kuslapuud ja punast leedrit. Märkasime, et leedril on juba pungad avanenud-eriti varane. Vaatluste ajal kuulasime, kuidas põldlõoke põllu kohal laulis. Metsa ääres kuulsime sel kevadel esimest korda metsvinti. Teeäärset kraaviserva kaunistasid verevad karikseened. Metsa all nägime sammaldunud mahalangenud puutüvesid-looduse ringkäik otse meie silmade all.
Lastele jäid meelde ja meeldisid kõige rohkem vahtra, saare, sireli, hobukastani ja pihlaka pungad. Pärast õuematka jätkasime tööd klassis. Lõikasime kastanipunga pooleks ja nägime õiealgmeid. Seejärel valis igaüks endale puu või põõsa, mille pungi joonistada. Igale tööle tuli lisaks puunimetusele kirjutada lühidalt, kuidas selle taime pungi ära tunda. Lõpuks valis iga õpilane endale punga, mida meisterdada. Võtsime WC paberitoru oksaks. Pungad lõikasime munakarpidest ja vastava värvi lisasime neile siidipaberite või guaššidega.
Lisaks pungade õppimisele arutlesime ka nende olemuse üle. Saime korrata, pungad ei teki puudel mitte kevadel, vaid eelmise aasta suvel. Ja miks suvel? Sest siis on sooja ja energiat, ütleb üks õpilane. Ja teine lisab lehepungadest tulevad lehed ja õiepungadest õied.
Oli tore ja töine päev nii õues kui ka klassiruumis.
Matka eesmärgiks oli puude ja põõsaste pungade tundma õppimine. Täpsemateks vaatlusteks olid kaasas luubid. Uurisime ja vaatlesime arukaske, harilikku sirelit, harilikku tamme, hobukastanit, pajusid, harilikku pihlakat, harilikku toomingat, harilikku saart, halli leppa, harilikku vahtrapuud, harilikku õunapuud, kuslapuud ja punast leedrit. Märkasime, et leedril on juba pungad avanenud-eriti varane. Vaatluste ajal kuulasime, kuidas põldlõoke põllu kohal laulis. Metsa ääres kuulsime sel kevadel esimest korda metsvinti. Teeäärset kraaviserva kaunistasid verevad karikseened. Metsa all nägime sammaldunud mahalangenud puutüvesid-looduse ringkäik otse meie silmade all.
Lastele jäid meelde ja meeldisid kõige rohkem vahtra, saare, sireli, hobukastani ja pihlaka pungad. Pärast õuematka jätkasime tööd klassis. Lõikasime kastanipunga pooleks ja nägime õiealgmeid. Seejärel valis igaüks endale puu või põõsa, mille pungi joonistada. Igale tööle tuli lisaks puunimetusele kirjutada lühidalt, kuidas selle taime pungi ära tunda. Lõpuks valis iga õpilane endale punga, mida meisterdada. Võtsime WC paberitoru oksaks. Pungad lõikasime munakarpidest ja vastava värvi lisasime neile siidipaberite või guaššidega.
Lisaks pungade õppimisele arutlesime ka nende olemuse üle. Saime korrata, pungad ei teki puudel mitte kevadel, vaid eelmise aasta suvel. Ja miks suvel? Sest siis on sooja ja energiat, ütleb üks õpilane. Ja teine lisab lehepungadest tulevad lehed ja õiepungadest õied.
Oli tore ja töine päev nii õues kui ka klassiruumis.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |