MIDRIHOBUD HANSU JA GRETE JÄLGEDES
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV
» sulge foto
Meie uurisime sellel nädalal erinevatest raamatutest Hansu ja Grete lugu. Läksime koos lastega kevade-eelsele matkale mööda Luunjat. Meie eesmärk oli külastada Luunja hobuseid. Kõigepealt jõudsime pronksist hobuse juurde, aga see ei olnud ju päris! Üheskoos otsustasime minna otsima pärishobuseid.
Selleks, et leida uuesti tagasitee, võtsime kaasa leivaraasukesed ja lindid. Puistasime leivaraasukesi teele ja sidusime linte teetähiseks. Teel ootasid meid ees mitmesugused takistused ja üllatused. Küll oli rohi liiga kõrge ja jalad takerdusid sellesse, küll haakisid meie külge end takjatutid. Siis ühtäkki oli meie teel ees kraav ja ka teise suunda pöörates oli sama lugu. Lõpuks aga õnnestus meil see vulisev kraav ületada ja jõuda õnnelikult hobuste juurde. Jaganud oma järelejäänud leivaraasukesed hobusega – mis maitses talle nagu maius, maiustasime ka ise ja asusime tagasiteele.
Lapsed olid põnevil, kas leiame mahapoetatud teetähised üles. Kohati olid linnukesed jõudnud leivarasukesed ära nokkida. Lintide järgi leidsime aga tagasitee üles. Õhtul jutustati õhinal vanematele meie päevase matka juhtumistest. Midrihobude rühma 2-5 aastased lapsed käisid matkamas 11-ndal märtsil koos Ly, Jana ja Mariega.
Mitte päris hobune.Leivaraasuke ja punane lint - meie teetähised.Kõrge rohi niidab mehi.Kurjad takjad.
Üllatuskraav üks. Oh seda õnne! Veel üks kraav!Lõpuks ometi! Päris hobused!Leivaga maiustav hobune.
Avaleht | Tutvustus | Juhend | Auhinnad | Osalejad | Sisestatud Matkad | ARHIIV