Retk Sangaste lossiparki
» sulge foto
Keeni Põhikooli 2. klass otsustas minna seiklema Sangaste lossiparki. Selgus, et enamus lastest polnud veel sinna sattunud.
Esimese ülesandena pidid matkasellid kokku lugema, mitu tamme kasvab allees Sangastest Lossikülani. Ei olnudki nii lihtne töö!
Lossi õuel ootas meid muhe retkejuht Priit Areng, kes tunneb parki nagu oma viit sõrme. Temalt saime ülesandeks mõõta lossi taga kasvavat u 300 a vanust Peeter I poolt istutatud uhket tamme. Selgus, et 10 õpilasega saime puu kallistatud.
Pargi servalt leidsime ka esimesi kevade märke- õitsev sarapuu. Kauneid punaseid õisi nägid paljud esmakordselt. Saime teada, et pargis on väga puhas õhk, sest pikk- habesamblik ei armasta saastunud keskkonda. Lapsed avastasid, et varakevadel on väga raske puuliike määrata, sest puuduvad lehed. Kõige äratuntavamad olid okaspuud kuusk ja mänd. Sangaste lossipark on tuntud selle poolest, et lossi peremees, krahv Berg tõi ja istutas parki palju puuliike maailma eri paikadest, sealhulgas haruldusi. Seetõttu võib pargist leida palju erinevaid liike mände ja kuuski. Suur oli laste hämmeldus, kui puu alt leitud kuusekäbi hoopis valge männi käbiks osutus.
Pargis nägime ja kuulsime palju uut ja huvitavat pargis kasvavate puude kohta. Leidsime märke oravate ja rähnide tegutsemisest ning saime teada, miks okaspuude tüvelt võib leida vaiku. Leidsime ka puid, millele külm liiga teinud või piksenool tabanud. Küsimused ei tahtnud lõppeda…
Ilm meid ei soosinud, kuid meie ettenägelik retkejuht viis meid lõkkeplatsile ja näitas, kuidas looduslike vahenditega hõlpsalt tuld saab alustada. Seekord kasutas ta hundinuia ja kasetohtu. Matka lõpetuseks oli mõnus lõkke juures kuuma teed juua ja vahukomme küpsetada. Kõik avaldasid üksmeelselt soovi veel uuesti parki matkama tulla. Oli vahva ja õpetlik päev!
Esimese ülesandena pidid matkasellid kokku lugema, mitu tamme kasvab allees Sangastest Lossikülani. Ei olnudki nii lihtne töö!
Lossi õuel ootas meid muhe retkejuht Priit Areng, kes tunneb parki nagu oma viit sõrme. Temalt saime ülesandeks mõõta lossi taga kasvavat u 300 a vanust Peeter I poolt istutatud uhket tamme. Selgus, et 10 õpilasega saime puu kallistatud.
Pargi servalt leidsime ka esimesi kevade märke- õitsev sarapuu. Kauneid punaseid õisi nägid paljud esmakordselt. Saime teada, et pargis on väga puhas õhk, sest pikk- habesamblik ei armasta saastunud keskkonda. Lapsed avastasid, et varakevadel on väga raske puuliike määrata, sest puuduvad lehed. Kõige äratuntavamad olid okaspuud kuusk ja mänd. Sangaste lossipark on tuntud selle poolest, et lossi peremees, krahv Berg tõi ja istutas parki palju puuliike maailma eri paikadest, sealhulgas haruldusi. Seetõttu võib pargist leida palju erinevaid liike mände ja kuuski. Suur oli laste hämmeldus, kui puu alt leitud kuusekäbi hoopis valge männi käbiks osutus.
Pargis nägime ja kuulsime palju uut ja huvitavat pargis kasvavate puude kohta. Leidsime märke oravate ja rähnide tegutsemisest ning saime teada, miks okaspuude tüvelt võib leida vaiku. Leidsime ka puid, millele külm liiga teinud või piksenool tabanud. Küsimused ei tahtnud lõppeda…
Ilm meid ei soosinud, kuid meie ettenägelik retkejuht viis meid lõkkeplatsile ja näitas, kuidas looduslike vahenditega hõlpsalt tuld saab alustada. Seekord kasutas ta hundinuia ja kasetohtu. Matka lõpetuseks oli mõnus lõkke juures kuuma teed juua ja vahukomme küpsetada. Kõik avaldasid üksmeelselt soovi veel uuesti parki matkama tulla. Oli vahva ja õpetlik päev!
 |  |  |  |
 |  |  |