Kevadmatk Pilkuse metsa
» sulge foto
27. märtsil käisid Krootuse Põhikooli 1.- 4. klassi õpilased Otepää lähedal Pilkuse metsas matkamas.
Esmalt värskendasime oma teadmisi Otepää Looduspargi keskuses, kus Margit Turb meile videofilmi vahendusel Otepää looduse aastaringi tutvustas. Seejärel proovisime loomade nahku ja väljaheiteid ära tunda. Lihtsamalt läks valge-, halljänese, kopra, saarma ja nugise nahaga, keerulisem oli tunda tuhkru ja kärbi nahka. Lõpuks vaatasime loomakaamera tehtud pilte.
Seejärel oli aeg matkateele asuda. Üsna matka alguses tuletasime meelde, et kõik meeled peavad ergud olema, ainult nii on metsas võimalik midagi märgata.
Metsateel pani meid tähele pasknäär, kes oma valju häälitsusega ka ülejäänud metsarahvale võõraste saabumisest teada andis. Samuti oli kuulda Eesti suurima rähni - musträhni „klii-ü“ hüüdu.
Otepää pole mitte asjata saanud talvepealinna nime. Ka nüüd, mil mujal maa kevadiselt paljas on, katab seal maad veel lumi. Sestap oli võimalik leida ka mitmete loomade jälgi: metskitsede, metssigade ja põtrade omi. abiks oli meile "Jäljeaabits". Tee ääres saime imetleda sarapuu emas- ja isasõisi. Kohati võis okaspuudel märgata põtrade poolt näritud kohti, mida puud vaiguga ravida püüdsid. Põtrade tegevuse jälgi oli veelgi. Märkasime puudelt söödud koort ja murtud oksi.
Päris palju loomade tegutsemise jälgi oli loomade söödaplatsil. Seal saime ka loomakaamerat uurida ning sinna salvestatud pilte vaadata. Kõrgel puu ladvas oli 2015. aasta linnu hiireviu mahajäetud pesa.
Pika matka lõpuks pidid kõik osalejad leidma metsast märke loomade tegevuse kohta. Lapsed olid üsna usinad otsijad ja leidjad!
Neli tundi olid möödunud märkamatult ja oligi aeg asuda koduteele. Saime palju uusi teadmisi ja punased põsed.
Esmalt värskendasime oma teadmisi Otepää Looduspargi keskuses, kus Margit Turb meile videofilmi vahendusel Otepää looduse aastaringi tutvustas. Seejärel proovisime loomade nahku ja väljaheiteid ära tunda. Lihtsamalt läks valge-, halljänese, kopra, saarma ja nugise nahaga, keerulisem oli tunda tuhkru ja kärbi nahka. Lõpuks vaatasime loomakaamera tehtud pilte.
Seejärel oli aeg matkateele asuda. Üsna matka alguses tuletasime meelde, et kõik meeled peavad ergud olema, ainult nii on metsas võimalik midagi märgata.
Metsateel pani meid tähele pasknäär, kes oma valju häälitsusega ka ülejäänud metsarahvale võõraste saabumisest teada andis. Samuti oli kuulda Eesti suurima rähni - musträhni „klii-ü“ hüüdu.
Otepää pole mitte asjata saanud talvepealinna nime. Ka nüüd, mil mujal maa kevadiselt paljas on, katab seal maad veel lumi. Sestap oli võimalik leida ka mitmete loomade jälgi: metskitsede, metssigade ja põtrade omi. abiks oli meile "Jäljeaabits". Tee ääres saime imetleda sarapuu emas- ja isasõisi. Kohati võis okaspuudel märgata põtrade poolt näritud kohti, mida puud vaiguga ravida püüdsid. Põtrade tegevuse jälgi oli veelgi. Märkasime puudelt söödud koort ja murtud oksi.
Päris palju loomade tegutsemise jälgi oli loomade söödaplatsil. Seal saime ka loomakaamerat uurida ning sinna salvestatud pilte vaadata. Kõrgel puu ladvas oli 2015. aasta linnu hiireviu mahajäetud pesa.
Pika matka lõpuks pidid kõik osalejad leidma metsast märke loomade tegevuse kohta. Lapsed olid üsna usinad otsijad ja leidjad!
Neli tundi olid möödunud märkamatult ja oligi aeg asuda koduteele. Saime palju uusi teadmisi ja punased põsed.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |