Aakre mõisapargi loodusõpperajal puid uudistamas
» sulge foto
Oleme Aakre Lasteaed-Algkooli 1., 2. ja 4. klass.
Koos lapsevanemate ja lasteaed-algkooli töötajatega rajatud puude tundmaõppimise rada teeb pargis paraja ringi ning sisaldab infot 20 Eestis enamlevinud puu kohta. Meie matka eesmärgiks oli loodusõpperada otsast lõpuni läbi matkata. Samal ajal vaadelda lehtpuid praeguses ilma lehtedeta olekus, proovida neid ära tunda koore, tüve jms järgi, sest tavaliselt tunneme lehtpuid ikka nende lehtede järgi. Plaanisime selgitada välja raja jämedaim ning ka pikimate okastega puu.
Matka alguses sai iga laps endale matkakepi, kamba peale ka loodusraja kaardi ja mõõdulindid. Kaardil olid puude nimed peidetud. Ja läkski lahti! Lapsed pidasid oma järge, et ikka iga laps saaks järgmist puud otsida, ära arvata ja mõõta. Jämedamaid pidi lausa kolmekesi mõõtma. Kui järgmine sildiga puu kohe kätte paistis, oli lihtne rajal püsida, kui aga mitte, tuli rohkem vaeva näha. Pikemad vahemaad läbisime joostes. Rajal nägime puude all käbisid, tõrusid, vahtraninasid jne, iga puu juures tema vilju. Seemnest kasvab uus väike puu. Pärna all leidsimegi imepisikesi puuhakatisi. Suure saarepuu kännu juures arutasime looduse seadusi - surnud puu muutub varsti jälle mullaks. Elupaigaks järgmistele taimedele, et looduse eluring saaks jätkuda.
Selgus, et loodusraja kõige jämedam puu on paarisaja aasta vanune lehis (ümbermõõt 250 cm), talle järgnes tamm. Kindlasti on mujal pargis veel mõni jämedam puu, see vajab veel teinekord selgitamist. Pikimad okkad on männil ja hallil nulul.
Matka lõpus mängisime lõbusat mängu "Puu elu", milles lapsed olid nende poolt valitud puud ja õpetaja oli päike, tuul, torm, ürask, rähn ja lõpuks ka jõulupuud otsiv perepea. Õnneks olid kõik lapsed valinud endale lehtpuud nii, et pere jäi seekord kuuseta. Lapsed tundsid, et nad ei saa enda kaitseks midagi teha ega öelda. Nii nagu puudki ei saa.
Oli lõbus ja huvitav matk!
Matka viis läbi õpetaja Liina
Koos lapsevanemate ja lasteaed-algkooli töötajatega rajatud puude tundmaõppimise rada teeb pargis paraja ringi ning sisaldab infot 20 Eestis enamlevinud puu kohta. Meie matka eesmärgiks oli loodusõpperada otsast lõpuni läbi matkata. Samal ajal vaadelda lehtpuid praeguses ilma lehtedeta olekus, proovida neid ära tunda koore, tüve jms järgi, sest tavaliselt tunneme lehtpuid ikka nende lehtede järgi. Plaanisime selgitada välja raja jämedaim ning ka pikimate okastega puu.
Matka alguses sai iga laps endale matkakepi, kamba peale ka loodusraja kaardi ja mõõdulindid. Kaardil olid puude nimed peidetud. Ja läkski lahti! Lapsed pidasid oma järge, et ikka iga laps saaks järgmist puud otsida, ära arvata ja mõõta. Jämedamaid pidi lausa kolmekesi mõõtma. Kui järgmine sildiga puu kohe kätte paistis, oli lihtne rajal püsida, kui aga mitte, tuli rohkem vaeva näha. Pikemad vahemaad läbisime joostes. Rajal nägime puude all käbisid, tõrusid, vahtraninasid jne, iga puu juures tema vilju. Seemnest kasvab uus väike puu. Pärna all leidsimegi imepisikesi puuhakatisi. Suure saarepuu kännu juures arutasime looduse seadusi - surnud puu muutub varsti jälle mullaks. Elupaigaks järgmistele taimedele, et looduse eluring saaks jätkuda.
Selgus, et loodusraja kõige jämedam puu on paarisaja aasta vanune lehis (ümbermõõt 250 cm), talle järgnes tamm. Kindlasti on mujal pargis veel mõni jämedam puu, see vajab veel teinekord selgitamist. Pikimad okkad on männil ja hallil nulul.
Matka lõpus mängisime lõbusat mängu "Puu elu", milles lapsed olid nende poolt valitud puud ja õpetaja oli päike, tuul, torm, ürask, rähn ja lõpuks ka jõulupuud otsiv perepea. Õnneks olid kõik lapsed valinud endale lehtpuud nii, et pere jäi seekord kuuseta. Lapsed tundsid, et nad ei saa enda kaitseks midagi teha ega öelda. Nii nagu puudki ei saa.
Oli lõbus ja huvitav matk!
Matka viis läbi õpetaja Liina
 |  |  |  |
 |  |  |  |