Matkamine meie väikeste sõpradega
» sulge foto
Meie matka idee sündis soovist arendada lastes positiivseid omadusi nagu heatahtlikkus, kaastundlikkus, valmidus üksteise abistamiseks ja tähelepanelikkus.
Sellepärast otsustasime minna matkama mitte ainult oma rühmaga, vaid kutsusime kaasa ka meie väiksed sõbrad sõimerühmast. Meie rühma lapsed on juba suured, enamus viie aastased ja matkamine ei ole nende jaoks uus tegevus. Sõimerühma lastele võib matkamine olla alguses raske, kuid juba enne matkale minekut otsustasime üksteist aidata ning ületada kõik ees seisvad raskused.
Saabunud matkapäeval istusime üheskoos puitrongi ja asusime lauluga teele. Sellel soojal kevadpäeval paistis päike eredalt ning matk tõotas tulla edukas. Sihtpunkti kohale jõudes võtsime mudilastel kätest kinni ja asusime mööda metsarada kevadet otsima. Peagi kohtasimegi esimesi kevade saadikuid: mesilast ja kärbest, kes soojendasid ennast mõnusalt päikese käes. Kõik lapsed olid väga rõõmsad ja õnnelikud putukatega kohtumise üle, kuid veidi imestunud, sest putukad olid väga suured – ilmselt suure isuga!
Teekonnal kohtasime ka teisi vahvaid tegelasi: ämblikku, sisalikku, sajajalgset, sipelgat ja lepatriinut! Lugesime üle kõigi jalad ja selgitasime välja, kellel jalgu kõige rohkem. Tegime kindlaks nende värvid, võrdlesime suurusi ja rääkisime nende tegutsemisest looduses.
Matkamise käigus ootas meid ees ka üks seiklus, nimelt tuli meil ületada jõgi. Suuremad lapsed said jõest kergelt üle hüpata, kuid väiksemad vajasid silla ületamiseks suuremate abi.
Hiljem matkaraja lõpus jõudsime kõik koos üksmeelele, et kogu elus loodus, nii nagu meie, ootame väga kevadet ja esimeste päikesepaisteliste päevadega muutume palju tegusamaks.
Pärast väsitavat matka puhkasime metsalagendikul mändide vahel ja igaüks sai väikese kingituse: päikese killu, mis päikese valguses imeilusasti helkima lööb ja peegeldab kõiki vikerkaare värve. Päikese kild jäi igale lapsele mälestuseks meie toredast päikesepaistelisest matkapäevast.
Sellepärast otsustasime minna matkama mitte ainult oma rühmaga, vaid kutsusime kaasa ka meie väiksed sõbrad sõimerühmast. Meie rühma lapsed on juba suured, enamus viie aastased ja matkamine ei ole nende jaoks uus tegevus. Sõimerühma lastele võib matkamine olla alguses raske, kuid juba enne matkale minekut otsustasime üksteist aidata ning ületada kõik ees seisvad raskused.
Saabunud matkapäeval istusime üheskoos puitrongi ja asusime lauluga teele. Sellel soojal kevadpäeval paistis päike eredalt ning matk tõotas tulla edukas. Sihtpunkti kohale jõudes võtsime mudilastel kätest kinni ja asusime mööda metsarada kevadet otsima. Peagi kohtasimegi esimesi kevade saadikuid: mesilast ja kärbest, kes soojendasid ennast mõnusalt päikese käes. Kõik lapsed olid väga rõõmsad ja õnnelikud putukatega kohtumise üle, kuid veidi imestunud, sest putukad olid väga suured – ilmselt suure isuga!
Teekonnal kohtasime ka teisi vahvaid tegelasi: ämblikku, sisalikku, sajajalgset, sipelgat ja lepatriinut! Lugesime üle kõigi jalad ja selgitasime välja, kellel jalgu kõige rohkem. Tegime kindlaks nende värvid, võrdlesime suurusi ja rääkisime nende tegutsemisest looduses.
Matkamise käigus ootas meid ees ka üks seiklus, nimelt tuli meil ületada jõgi. Suuremad lapsed said jõest kergelt üle hüpata, kuid väiksemad vajasid silla ületamiseks suuremate abi.
Hiljem matkaraja lõpus jõudsime kõik koos üksmeelele, et kogu elus loodus, nii nagu meie, ootame väga kevadet ja esimeste päikesepaisteliste päevadega muutume palju tegusamaks.
Pärast väsitavat matka puhkasime metsalagendikul mändide vahel ja igaüks sai väikese kingituse: päikese killu, mis päikese valguses imeilusasti helkima lööb ja peegeldab kõiki vikerkaare värve. Päikese kild jäi igale lapsele mälestuseks meie toredast päikesepaistelisest matkapäevast.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |