Me käisime Tuulemäel
» sulge foto
Oleme Haanja kooli Ruusmäe koolimajas õppivad 1.+2. klassi lapsed. Meid on kokku 7. Meie koolimaja lähedal asub Tuulemäe ilmavaatluspunkt, kus mõõdeti tänavuse talve kõige paksem lumekiht – 38 cm.
Meie matk Tuulemäele toimus 5. märtsil 2015. Matka eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja milliseid vaatlusi Tuulemäel tehakse.
Matkapäeval oli ilm veel talvine. Päike küll paistis, aga puhus jahe tuul.
Vaatluspunkt asub Tuulemäe talu juures. Talu õues võttis meid vastu Tuulemäe talu peremees Erki. Talu noorperemees Richard õpib meie klassis. Vaatluste tegemise eest kannab hoolt terve selle talu pere. Vaatlusi tehakse iga päev, hommikul ja õhtul. Vaatlused pannakse üles internetti Keskkonnaameti Ilmateenistuse kodulehele.
Hommikul mõõdetakse, kui palju on öö jooksul sadanud. Selleks kallatakse sademete kogumise nõust vesi mõõteklaasi. Talvel tuleb nõusse kogunenud lumi enne sulatada. Hommikul vaadatakse ka lumekihi paksust. Talveks pannakse üles kolm lumelatti, nende peal on mõõtühikud, mis näitavadki lume sügavust.
Õhtuti tuleb mõõta, kui palju on päeva jooksul sadanud ning lisaks veel jälgida ööpäevaseid termomeetrite näitusid. Termomeetreid on kolm: üks näitab ööpäeva kõige kõrgemat õhutemperatuuri, teine kõige madalamat ning kolmas näitab kogu aeg hetkelist õhusoojust. Meie vaatluse ajal oli sooja 3,8 kraadi, aga kõige madalam temperatuur oli öösel olnud -3,7 kraadi. Termomeetrid asuvad väikeses võrekapikeses, mis on posti otsas.
Nii hommikul kui õhtul pannakse kirja ilmastikunähtused, näiteks lumi, lörts, vihm, rahe, härmatis, udu jms.
Vaatluspunkti on paigaldatud ka kaasaegsemad seadmed, millede kaudu edastatakse andmed automaatselt ilmateenistusele. Mõõtmiste tulemusi võrreldakse ja otsustatakse, kas on mõistlik täielikult üle minna automaatikaseadmete kasutamisele.
Talvel tehakse veel ka lume kaalumist. Põllule on pandud 10 lumelatti, kahe lati vahe on 20 m. Iga lati juures mõõdetakse lume sügavust erilise mõõteriistaga, võetakse ühe metalltoruga lund ja kaalutakse selle toru sisse jäänud lumi ära. Sellist lume mõõtmist ja kaalumist tuleb teha iga 10 päeva tagant, aga kevadisel sulaperioodil 5 päeva tagant. Meie saime ka ise lume mõõtmist ja kaalumist teha. Oli just mõõtmise päev ja meie andmed saadetigi ilmateenistusele. Kõige sügavam lumi oli 17 cm, aga mõne lati juurest oli lumi juba ära sulanud.
Tuule käes mõõtmisi tehes hakkas päris jahe ja meid kutsuti tuppa teed jooma. Laua ümber vaarikavarreteed rüübates tuletasime meelde, mida meile näidati ja räägiti. Õpetaja palus igaühel jutustada, mida ta teada sai, kusjuures ei tohtinud eelmisi vastuseid korrata. See oli tore mäng, mis aitas kõike paremini meelde jätta. Lõpuks tänasime pererahvast ja oli aeg asuda tagasiteele.
Matkal käisid: Kert, Rimo, Richard, Ketli, Adeele, Kertu ja õpetaja Anne.
Meie matk Tuulemäele toimus 5. märtsil 2015. Matka eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja milliseid vaatlusi Tuulemäel tehakse.
Matkapäeval oli ilm veel talvine. Päike küll paistis, aga puhus jahe tuul.
Vaatluspunkt asub Tuulemäe talu juures. Talu õues võttis meid vastu Tuulemäe talu peremees Erki. Talu noorperemees Richard õpib meie klassis. Vaatluste tegemise eest kannab hoolt terve selle talu pere. Vaatlusi tehakse iga päev, hommikul ja õhtul. Vaatlused pannakse üles internetti Keskkonnaameti Ilmateenistuse kodulehele.
Hommikul mõõdetakse, kui palju on öö jooksul sadanud. Selleks kallatakse sademete kogumise nõust vesi mõõteklaasi. Talvel tuleb nõusse kogunenud lumi enne sulatada. Hommikul vaadatakse ka lumekihi paksust. Talveks pannakse üles kolm lumelatti, nende peal on mõõtühikud, mis näitavadki lume sügavust.
Õhtuti tuleb mõõta, kui palju on päeva jooksul sadanud ning lisaks veel jälgida ööpäevaseid termomeetrite näitusid. Termomeetreid on kolm: üks näitab ööpäeva kõige kõrgemat õhutemperatuuri, teine kõige madalamat ning kolmas näitab kogu aeg hetkelist õhusoojust. Meie vaatluse ajal oli sooja 3,8 kraadi, aga kõige madalam temperatuur oli öösel olnud -3,7 kraadi. Termomeetrid asuvad väikeses võrekapikeses, mis on posti otsas.
Nii hommikul kui õhtul pannakse kirja ilmastikunähtused, näiteks lumi, lörts, vihm, rahe, härmatis, udu jms.
Vaatluspunkti on paigaldatud ka kaasaegsemad seadmed, millede kaudu edastatakse andmed automaatselt ilmateenistusele. Mõõtmiste tulemusi võrreldakse ja otsustatakse, kas on mõistlik täielikult üle minna automaatikaseadmete kasutamisele.
Talvel tehakse veel ka lume kaalumist. Põllule on pandud 10 lumelatti, kahe lati vahe on 20 m. Iga lati juures mõõdetakse lume sügavust erilise mõõteriistaga, võetakse ühe metalltoruga lund ja kaalutakse selle toru sisse jäänud lumi ära. Sellist lume mõõtmist ja kaalumist tuleb teha iga 10 päeva tagant, aga kevadisel sulaperioodil 5 päeva tagant. Meie saime ka ise lume mõõtmist ja kaalumist teha. Oli just mõõtmise päev ja meie andmed saadetigi ilmateenistusele. Kõige sügavam lumi oli 17 cm, aga mõne lati juurest oli lumi juba ära sulanud.
Tuule käes mõõtmisi tehes hakkas päris jahe ja meid kutsuti tuppa teed jooma. Laua ümber vaarikavarreteed rüübates tuletasime meelde, mida meile näidati ja räägiti. Õpetaja palus igaühel jutustada, mida ta teada sai, kusjuures ei tohtinud eelmisi vastuseid korrata. See oli tore mäng, mis aitas kõike paremini meelde jätta. Lõpuks tänasime pererahvast ja oli aeg asuda tagasiteele.
Matkal käisid: Kert, Rimo, Richard, Ketli, Adeele, Kertu ja õpetaja Anne.
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |  |