Tere, kevad!

» sulge foto

Ilmataat ei kinkinud meile pikka lumist talve, kuid see eest tõi endaga varajase külma „kevade“. Kuna meie lasteaed asub looduskaunis kohas, siis otsustasime minna lastega looduse matkarajale otsima läheneva kevade märke. Külmade ilmade tõttu pidime tõdema, et sipelgad alles magasid (pilt1), sarapuul olid urvad veel kinnised ja järvel ilutses veel jää (pilt2). Tagasiteel lasteaeda joonistasime pulgaga metsateele mullale päikese (pilt3), et ta tuleks ja paistaks meile taevast ja teeks ilma soojemaks. Samuti kallistasime puid (pilt4) ja tänasime neid, et nad varjavad oma okstega tugeva tuule, mis üleval ladvaoksi nii kõvasti kõigutas. Samuti võtsime rühmatuppa vaasi panemiseks pohla- ja mustikaoksi (pilt5). Mõnes kohas oli metsa all näha veel lumelaikusid – nii saimegi teha viimased lumepallid sellel talvel.
Teisel korral läksime lastega metsa juba kevadet tervitama. Päike vist nägi meie laste joonistusi metsateel, et paistis nii soojalt meie peale. Lapsed märkasid, et sarapuul on urvad juba pikemaks veninud (pilt6) ja järvel oli jää juba täielikult sulanud ning lapsed uudistasid, sipelgapesa (pilt7), mis mustendas ringi siblivatest sipelgatest. Aga mustika- ja pohlavarred olid ikka samasugused. Kuid erinesid toas vaasis olevate okstega. Lapsed tegid järelduse, et toasoe mõjub okste kasvule hästi.
Seekord tõime kaasa matkalt pajuurbasid, sest varsti on ju tulemas kevadpühad. Lapsed märkasid ka, et linnud laulavad kõvasti ja neid on näha üsna palju lendamas taevalaotuses. Samuti istutasime lastega juba seemneid: nii emadepäevaks lille omasid, kui ka lihavõtte jaoks muruseemneid.
Matka õpetlikuks eesmärgiks seadsime, et lapsed oskaks märgata, kuulata, tähele panna aastaajale iseloomulikke tunnuseid.
Õpetajad Anne Saar ja Helju Saamer