Kasepuust nii ja teisiti
» sulge foto
Oleme Aakre lasteaia liitrühma lapsed ja õpetajad. Kuna meie lasteaeda ümbritseb kena park, kuhu rajasime lastevanemate ja heade sõprade abiga puude õpperaja, siis otsustasimegi märtsi teisel nädalal öelda taas „tere“ rajal asuvale kasepuule.
Kasutades kirjandustegelase Agu Sihvka sõnu, selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest. See sai tehtud meie lasteaiaklassis, kus vaatlesime lastega kasehalgu ja –tohtu ning rääkisime kasepuu tähtsusest inimese jaoks nii tänapäeval kui vanal ajal, mil kasetohtu igapäevaselt kasutati. Hiljem said lapsed paberi, millele nad kirjutasid kas ise või õpetaja abiga oma nime. Selle sidusime klassi toodud kaseoksa külge, et lapsed saaksid rõõmustada selle üle, et kevad tuleb nende nimega oksa abil juba varakult meie lasteaeda.
Paar päeva hiljem läksime lauajupi ja teiste vajalike töövahenditega varustatuna loodusrajale, et vana head tuttavat kasepuud tervitada. Kuna puu on juba üsna soliidses eas, siis tohtu me ei näinud, aga see-eest said lapsed infotahvlilt uurida kaseurba, mis on puu õisikuks. Loodusrajal tuletasime taaskord lastele meelde, et asjata ei tohi puudelt kunagi oksi murda.
Lauajupp polnud meil niisama ilu pärast kaasa võetud – sinna märkisime kõigi laste pikkused. See mõõdulauake on meil plaanis kasepuule seltsiks panna, et kui läheme taas puule külla, siis saame ka vaadata, kuidas on lapsed vahepeal sirgunud.
Lõpetuseks olime plaaninud meisterdada toreda purjeka, milleks palusime lastel otsida pargist mahalangenud puukoort ja oksaraagusid. Kuna ilm oli jahedavõitu, otsustasime meisterdamise ette võtta lasteaiaklassis, kus meid ootas juba varem varutud kasetoht.
Ja sellised need meie purjekad saidki. Nende uhkete purjekatega võib sõita nii või sõita naa.
Aga meie lasteaeda tulijaid tervitab trepil tore kasetohukohev kasehalg.
Lastega viisid tegevusi läbi õpetajad Silvi ja Velda
Kasutades kirjandustegelase Agu Sihvka sõnu, selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada algusest. See sai tehtud meie lasteaiaklassis, kus vaatlesime lastega kasehalgu ja –tohtu ning rääkisime kasepuu tähtsusest inimese jaoks nii tänapäeval kui vanal ajal, mil kasetohtu igapäevaselt kasutati. Hiljem said lapsed paberi, millele nad kirjutasid kas ise või õpetaja abiga oma nime. Selle sidusime klassi toodud kaseoksa külge, et lapsed saaksid rõõmustada selle üle, et kevad tuleb nende nimega oksa abil juba varakult meie lasteaeda.
Paar päeva hiljem läksime lauajupi ja teiste vajalike töövahenditega varustatuna loodusrajale, et vana head tuttavat kasepuud tervitada. Kuna puu on juba üsna soliidses eas, siis tohtu me ei näinud, aga see-eest said lapsed infotahvlilt uurida kaseurba, mis on puu õisikuks. Loodusrajal tuletasime taaskord lastele meelde, et asjata ei tohi puudelt kunagi oksi murda.
Lauajupp polnud meil niisama ilu pärast kaasa võetud – sinna märkisime kõigi laste pikkused. See mõõdulauake on meil plaanis kasepuule seltsiks panna, et kui läheme taas puule külla, siis saame ka vaadata, kuidas on lapsed vahepeal sirgunud.
Lõpetuseks olime plaaninud meisterdada toreda purjeka, milleks palusime lastel otsida pargist mahalangenud puukoort ja oksaraagusid. Kuna ilm oli jahedavõitu, otsustasime meisterdamise ette võtta lasteaiaklassis, kus meid ootas juba varem varutud kasetoht.
Ja sellised need meie purjekad saidki. Nende uhkete purjekatega võib sõita nii või sõita naa.
Aga meie lasteaeda tulijaid tervitab trepil tore kasetohukohev kasehalg.
Lastega viisid tegevusi läbi õpetajad Silvi ja Velda
 |  |  |  |
 |  |  |  |
 |  |