Vastlapäeva matk
» sulge foto
Vastlapäeva matk
Värska lasteaia noorema liitrühma lapsi ja nende vanemaid kutsusid vastlajänesed külla lasteaia lähedal olevasse metsa.
Vastlahommik algas rühmas Jänkujussi multifilmi vaatamisega, sealt said lapsed teada vastlapäeva kommetest. Kuid kuna lumetaat on sel aastal vingerbussi mänginud ja kelgumägi ohtlikult jäine, siis sel aastal suundusime hoopiski metsa matkama. Teejuhtideks olid jänkud (õpetajad) Janika ja Mari. Ja et seltsis ikka lõbusam oleks, kutsusime kaasa ka lapsevanemaid.
Kui matkakott pakitud, lapsed riides ja vanemad kohal, seadsime sammud metsas ettevalmistatud matkarajale. Jänkud palusid matkajatel olla tähelepanelikud ja teel olles lippe märgata. Esimest lippu ei pidanudki kaugelt otsima ja see tähistas ka esimest ülesannet. Selleks oli jäisel teel vastlaliu libistamine. Suures tuhinas mindi järgmisest lipust hooga mööda. Kuid kui see lõpuks avastati ja uus ülesanne anti, siis oli rõõmu palju. Sest uues peatuskohas oli ülesandeks leida endale loodusest trummipulgad ja mahalangenud puul kõvasti trummi mängida. Samas pidid lapsed arvama, miks see puu murdunud oli ja mis puuga tegemist on (mänd). Kui metsabänd oma mängimise lõpetas võis matk jätkuda. Veel natuke maad jalutamist ja juba leidsidki lapsed uue lipu metsalagendikul, kus oli jänkude kodu. Jänkude juures oli avastamist palju. Kõik koos tantsisime, mõistatasime, pugesime läbi ämblikuvõrgust ja vastlapäevale kohaselt keerutasime vastlavurri ja ajasime kada. Matkakotist leidsime sooja tee ja keedetud oad, mis maitsesid talvises metsas imehästi.
Lasteaias ootas meid veel hernesupp ja vastlakukkel.
Värska lasteaia noorema liitrühma lapsi ja nende vanemaid kutsusid vastlajänesed külla lasteaia lähedal olevasse metsa.
Vastlahommik algas rühmas Jänkujussi multifilmi vaatamisega, sealt said lapsed teada vastlapäeva kommetest. Kuid kuna lumetaat on sel aastal vingerbussi mänginud ja kelgumägi ohtlikult jäine, siis sel aastal suundusime hoopiski metsa matkama. Teejuhtideks olid jänkud (õpetajad) Janika ja Mari. Ja et seltsis ikka lõbusam oleks, kutsusime kaasa ka lapsevanemaid.
Kui matkakott pakitud, lapsed riides ja vanemad kohal, seadsime sammud metsas ettevalmistatud matkarajale. Jänkud palusid matkajatel olla tähelepanelikud ja teel olles lippe märgata. Esimest lippu ei pidanudki kaugelt otsima ja see tähistas ka esimest ülesannet. Selleks oli jäisel teel vastlaliu libistamine. Suures tuhinas mindi järgmisest lipust hooga mööda. Kuid kui see lõpuks avastati ja uus ülesanne anti, siis oli rõõmu palju. Sest uues peatuskohas oli ülesandeks leida endale loodusest trummipulgad ja mahalangenud puul kõvasti trummi mängida. Samas pidid lapsed arvama, miks see puu murdunud oli ja mis puuga tegemist on (mänd). Kui metsabänd oma mängimise lõpetas võis matk jätkuda. Veel natuke maad jalutamist ja juba leidsidki lapsed uue lipu metsalagendikul, kus oli jänkude kodu. Jänkude juures oli avastamist palju. Kõik koos tantsisime, mõistatasime, pugesime läbi ämblikuvõrgust ja vastlapäevale kohaselt keerutasime vastlavurri ja ajasime kada. Matkakotist leidsime sooja tee ja keedetud oad, mis maitsesid talvises metsas imehästi.
Lasteaias ootas meid veel hernesupp ja vastlakukkel.
 |  |  |  |
 |  |