Matk "MEELTEGA METSA"
» sulge foto
Matk "Meeltega metsa"
Matka korraldaja: Ülase rühma vanemõpetaja Maiki Kruuda
Matka marsruut: lasteaed- kodukoha mets - lasteaed.
Osavõtjad: Põlva Mesimummi lasteaia Ülase rühma 6-7 aastased lapsed
Eelnevalt läbitud avastusõppe teema "Avasta meeled".
Matka eesmärgid:
Vaadelda ja näha looduse ilu ja värvide rohkust lähemal ja kaugemal.
Anda võimalus tajuda talvist loodust kõigi meeltega.
Õppida kasutama luupi looduses.
Kuulata loodushääli ja teha paberist CD plaat kuuldud helidest.
Arvestada matkakaaslasega ja neid abistada
Ühel kenal ja päikeselisel päeval otsustasime minna väikesele märtsikuisele matkale oma kodukoha tuttavasse metsa. Matkale eelneval hommikul kordasime üle inimese meeled ja koostasime koos lastega planeeritava marsruudi jaoks matkakaardi, millele kandsime peale ka arvatava ennustuse, mida võiksime matkateel näha, kuulda, kompida, nuusutada ja maitsta.
Enne matka alustamist jagasin lapsed paaridesse. Paarilised pidid teineteist kogu matka vältel juhendama ja vajadusel abistama. Matkarajal oli meil plaanis läbida viis erinevat punkti, kus lapsed said mängida meeltega seotud mänge ja sooritada erinevaid ülesandeid.
1. NÄGEMISMEEL
Mängisime lastega mängu "Kaitseinglid."
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Üks mängijatest oli "pime" ja teine paarilistest oli "kaitseingel". See laps, kes nägi oli silmadeks ehk kaitseingliks. Ta juhatas ja abistas oma kaaslast teekonnal. Teekonnal tuli ronida üle puude, mahalangenud puude alt ja ületada "soo" (maha pandud okstel kõndimine). Peale lõpp-punkti jõudmist vahetasid paarilised osad. Kui mõlemad paarilistest olid raja läbinud, arutlesime nägemismeele tähtsuse üle. Lapsed said rääkida oma elamustest ja tunnetest. Vestlusringi aitasid suunata järgmised küsimused: Kas sa kartsid, kui sa ei näinud? Mis või kes aitas sul hirmust võitu saada? Kas pimedas oli raske liikuda? Istuda? Ronida puude alt? Kuidas sa olid oma sõbrale abiks? Kas juhendamine oli keeruline?
Peale mängu said lapsed luubid, et uurida metsas kasvavat sammalt, tee peal olevaid kive, puulehti ja puukoort.
Mida saadi teada esimeses punktis?
1.Laps mõistis nägemismeele tähtsust
2.Laps õppis juhendama ja abistama kaaslast.
3.Laps kasutas õigesti luupi ja mõistis, et sellega näeb rohkem üksikasju.
2.KOMPIMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Sõprus puuga.“
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest viis ta ühe puu juurde. Seotud silmadega laps hakkas puud katsuma ja püüdis meelde jätta, milline see on. Teda suunati järgnevaga: „Puuduta koort, katsu põsega, kas see puu on elus, mis ta peal kasvab, millised on okasad, kas saad tema ümbert kinni võtta...jne.?†Kui seotud silmadega laps oli puuga piisavalt tutvunud, talutati ta tagasi alguspunkti, kuid mitte otse, vaid püüdes “jälgi segadaâ€. Kui avati nüüd mängija silmad ja ta hakkas otsima oma puud, avastas ta äkki, et iga puu metsas on eriline. Seejärel vahetasid paarilised rollid ja mäng kordus. Niiviisi leidis iga laps omale puusõbra, kellele ta võis pärast rääkida oma muredest ja rõõmudest.
Peale mängu kutsusin lapsed kokku, jagasin igale paarile kogumiskotikese ja selgitasin järgneva ülesande: korjata kogumiskotti midagi siledat, krobelist, teravat, pehmet, kõva, piklikku, ümmargust jne. Kui lapsed olid taas kogunenud korraldasin ühise arutlelu ja palusin esemed sorteerida hulkadesse ja leida neile ühine nimetaja. Leitud esemed viisime rühmaruumi, et toas vabal ajal neid luubiga uurida ja joonistada, kuidas ese näeb välja läbi luubi.
Mida saadi teada teises punktis?
1.Laps õppis hoolivalt suhtuma loodusesse ja mõistis kompimismeele tähtsust.
2.Laps arutles koos paarilisega ja leidis sorteeritud hulgale ühise nimetaja.
3.Laste sõnavara täienes sõnade võrra, mis näitasid, kuidas asjad katsudes tundusid.
4.Laps õppis juhendama ja abistama kaaslast.
3. KUULMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Metsamuusika.“
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest tekitas heli metsast leitud esemetega (käbid, puukoor, puupulgad jne). Seotud silmadega paariline proovis kirjeldada ja ära arvata, millega heli tekitati. Seejärel vahetati osad.
Peale mängu kutsusin lapsed kokku ja palusin lastel silmad sulgeda ja kuulata, milliseid hääli nad enda ümber kuulevad. Millised neist on looduse hääled? Millised inimeste poolt tekitatud hääled? Seejärel jagasin lastele paberist „CD plaadid“ ja joonistusvahendid ning selgitasin järgneva tegevuse käiku: joonista plaadile helid, mida sa kuuled enda ees, taga, paremal ja vasakul. Andsin selleks aega. Peale plaadile helide joonistamist lasin lastel rääkida, milliseid helisid nad joonistasid ja miks ei kuulnud me kõik sama heli samalt poolt.
Mida saadi teada kolmandas punktis?
1.Laps õppis loodusest leidma vahendeid millega saab heli tekitada.
2.Laps kirjeldas salapäraseid helisid ja püüdis neid kindlaks määrata.
3.Laps kuulas ja joonistas looduses kuuldud heli.
4.Laps määratles heli asukoha (ees, taga, paremal, vasakul).
4. HAISTMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Kas kuusk või mänd?"
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest võttis ühe puuoksa ja palus seda kaaslasel nuusutada. Seotud silmadega paariline pidi ära arvama, mis puuga on tegu, kas kuuse või männiga. Vajadusel võis paarilist suunata järgmiste küsimustega: Milline see lõhn tundub? Mis võiks niimoodi lõhnata? Kus sa oled seda lõhna varem tundnud? Kui üks mängija oli kolm korda õigesti arvanud vahetati osad.
Peale mängu said lapsed ülesandeks leida üks tugeva lõhnaga taim; üks taim, mille lõhn meeldib väga ja üks lõhn, mis ei meeldi. Enne lõhnade otsimist kordasime üle reegli, kuidas peab asju nuusutama. Kokkulepitud aja möödudes kutsusin lapsed enda juurde ja palusin neil rääkida oma leidudest.
Mida saadi teada neljandas punktis?
1.Laps kirjeldas tuttavaid lõhnu ja viis need kokku lõhnatekitajaga.
2.Laps meenutas, kuidas tundmatuid taimi ettevaatlikult nuusutada.
3.Laps leidis ja kirjeldas erinevaid lõhnu
4.Laps tajus teadlikult loodust haistmismeelega.
5. MAITSMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Metsas, aias, põllul?"
Kuidas mäng käis? Mängimiseks olid mul kaasas ettevalmistatud ja karpide sisse pandud metsmaasikad, mustikad, ploomid, kiivid, porgandid, kapsatükid, õunad ja vaarikad arvestusega igale lapsele igast saadusest üks. Samuti vajasime mängimiseks salli, millega sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest andis seotud silmadega lapsele karbikesest ühe toiduaine suhu. Seotud silmadega laps pidi kirjeldama maitset, arvama, mis see oli ja ütlema, kus see kasvab. Vajadusel paariline suunas küsimustega ja aitas vihjetega. Niimoodi toimisime kõikide saadustega. Hiljem vahetasid paarilised osad.
Peale mängimist arutlesime metsas kasvavate marjade üle ja proovisime lehtede järgi leida nende asukohta.
Mida saadi teada viiendas punktis?
1.Laps kirjeldas maitseid ja otsustas nende põhjal, mida ta sõi
2.Laps toetus eelnevatele kogemustele ja seostas neid põhimaitsetega.
3.Laps suunas kaaslast vajadusel küsimustega.
MATKA "Meeltega metsa" KOKKUVÕTE
Silmad vaatavad, kõrvad kuulevad, käed kombivad, nina haistab, keel maitseb- välismaailma tunnetamine algabki eri meelte koostööst, seepärast valisingi tegevuse, mis pakkuski võimalust kogeda loodust kõigi oma meeltega. Kokkuvõtteks mängisime mängu
„Viis meelt koos“.
Mängu käik: Moodustasime neli rühma, kellest üks on kõrvad, teine - nina, kolmas - käed ja neljas- silmad. Igale lapsele andsin matka lõpus ühe maasika, mida ta hakkas kirjeldama selle alusel, mis rühma ta kuulus. "Silmad" kirjeldasid, missugune on maasika välimus, "käed" kirjeldasid külmunud aedmaasikat katsudes, "ninad" nuusutades ja "kõrvad" kuuldes. Ühiselt maasikat süües kirjeldasime koos tema maitset ja kasvukohta.
Meie matkapäev läks igati korda ja saime teada, et metsas liikudes võib treenida kõiki meie meeli. Lapsed õppisid üheskoos ümbritsevat vaatama, kompima, kuulama, haistma ja maitsma. Meie eesmärgid said täidetud- lapsed said loodust tajuda kõigi oma meeltega, osati arvestada kaaslastega, neid abistada ja vajadusel juhendada, osati kasutada luupi, kogu päeva vältel tehti paaristööd, pandi proovile oma võimed ja saadi eduelamus vahvast matkapäevast.
Matka korraldaja: Ülase rühma vanemõpetaja Maiki Kruuda
Matka marsruut: lasteaed- kodukoha mets - lasteaed.
Osavõtjad: Põlva Mesimummi lasteaia Ülase rühma 6-7 aastased lapsed
Eelnevalt läbitud avastusõppe teema "Avasta meeled".
Matka eesmärgid:
Vaadelda ja näha looduse ilu ja värvide rohkust lähemal ja kaugemal.
Anda võimalus tajuda talvist loodust kõigi meeltega.
Õppida kasutama luupi looduses.
Kuulata loodushääli ja teha paberist CD plaat kuuldud helidest.
Arvestada matkakaaslasega ja neid abistada
Ühel kenal ja päikeselisel päeval otsustasime minna väikesele märtsikuisele matkale oma kodukoha tuttavasse metsa. Matkale eelneval hommikul kordasime üle inimese meeled ja koostasime koos lastega planeeritava marsruudi jaoks matkakaardi, millele kandsime peale ka arvatava ennustuse, mida võiksime matkateel näha, kuulda, kompida, nuusutada ja maitsta.
Enne matka alustamist jagasin lapsed paaridesse. Paarilised pidid teineteist kogu matka vältel juhendama ja vajadusel abistama. Matkarajal oli meil plaanis läbida viis erinevat punkti, kus lapsed said mängida meeltega seotud mänge ja sooritada erinevaid ülesandeid.
1. NÄGEMISMEEL
Mängisime lastega mängu "Kaitseinglid."
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Üks mängijatest oli "pime" ja teine paarilistest oli "kaitseingel". See laps, kes nägi oli silmadeks ehk kaitseingliks. Ta juhatas ja abistas oma kaaslast teekonnal. Teekonnal tuli ronida üle puude, mahalangenud puude alt ja ületada "soo" (maha pandud okstel kõndimine). Peale lõpp-punkti jõudmist vahetasid paarilised osad. Kui mõlemad paarilistest olid raja läbinud, arutlesime nägemismeele tähtsuse üle. Lapsed said rääkida oma elamustest ja tunnetest. Vestlusringi aitasid suunata järgmised küsimused: Kas sa kartsid, kui sa ei näinud? Mis või kes aitas sul hirmust võitu saada? Kas pimedas oli raske liikuda? Istuda? Ronida puude alt? Kuidas sa olid oma sõbrale abiks? Kas juhendamine oli keeruline?
Peale mängu said lapsed luubid, et uurida metsas kasvavat sammalt, tee peal olevaid kive, puulehti ja puukoort.
Mida saadi teada esimeses punktis?
1.Laps mõistis nägemismeele tähtsust
2.Laps õppis juhendama ja abistama kaaslast.
3.Laps kasutas õigesti luupi ja mõistis, et sellega näeb rohkem üksikasju.
2.KOMPIMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Sõprus puuga.“
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest viis ta ühe puu juurde. Seotud silmadega laps hakkas puud katsuma ja püüdis meelde jätta, milline see on. Teda suunati järgnevaga: „Puuduta koort, katsu põsega, kas see puu on elus, mis ta peal kasvab, millised on okasad, kas saad tema ümbert kinni võtta...jne.?†Kui seotud silmadega laps oli puuga piisavalt tutvunud, talutati ta tagasi alguspunkti, kuid mitte otse, vaid püüdes “jälgi segadaâ€. Kui avati nüüd mängija silmad ja ta hakkas otsima oma puud, avastas ta äkki, et iga puu metsas on eriline. Seejärel vahetasid paarilised rollid ja mäng kordus. Niiviisi leidis iga laps omale puusõbra, kellele ta võis pärast rääkida oma muredest ja rõõmudest.
Peale mängu kutsusin lapsed kokku, jagasin igale paarile kogumiskotikese ja selgitasin järgneva ülesande: korjata kogumiskotti midagi siledat, krobelist, teravat, pehmet, kõva, piklikku, ümmargust jne. Kui lapsed olid taas kogunenud korraldasin ühise arutlelu ja palusin esemed sorteerida hulkadesse ja leida neile ühine nimetaja. Leitud esemed viisime rühmaruumi, et toas vabal ajal neid luubiga uurida ja joonistada, kuidas ese näeb välja läbi luubi.
Mida saadi teada teises punktis?
1.Laps õppis hoolivalt suhtuma loodusesse ja mõistis kompimismeele tähtsust.
2.Laps arutles koos paarilisega ja leidis sorteeritud hulgale ühise nimetaja.
3.Laste sõnavara täienes sõnade võrra, mis näitasid, kuidas asjad katsudes tundusid.
4.Laps õppis juhendama ja abistama kaaslast.
3. KUULMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Metsamuusika.“
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest tekitas heli metsast leitud esemetega (käbid, puukoor, puupulgad jne). Seotud silmadega paariline proovis kirjeldada ja ära arvata, millega heli tekitati. Seejärel vahetati osad.
Peale mängu kutsusin lapsed kokku ja palusin lastel silmad sulgeda ja kuulata, milliseid hääli nad enda ümber kuulevad. Millised neist on looduse hääled? Millised inimeste poolt tekitatud hääled? Seejärel jagasin lastele paberist „CD plaadid“ ja joonistusvahendid ning selgitasin järgneva tegevuse käiku: joonista plaadile helid, mida sa kuuled enda ees, taga, paremal ja vasakul. Andsin selleks aega. Peale plaadile helide joonistamist lasin lastel rääkida, milliseid helisid nad joonistasid ja miks ei kuulnud me kõik sama heli samalt poolt.
Mida saadi teada kolmandas punktis?
1.Laps õppis loodusest leidma vahendeid millega saab heli tekitada.
2.Laps kirjeldas salapäraseid helisid ja püüdis neid kindlaks määrata.
3.Laps kuulas ja joonistas looduses kuuldud heli.
4.Laps määratles heli asukoha (ees, taga, paremal, vasakul).
4. HAISTMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Kas kuusk või mänd?"
Kuidas mäng käis? Mängimiseks vajasime salli ja sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest võttis ühe puuoksa ja palus seda kaaslasel nuusutada. Seotud silmadega paariline pidi ära arvama, mis puuga on tegu, kas kuuse või männiga. Vajadusel võis paarilist suunata järgmiste küsimustega: Milline see lõhn tundub? Mis võiks niimoodi lõhnata? Kus sa oled seda lõhna varem tundnud? Kui üks mängija oli kolm korda õigesti arvanud vahetati osad.
Peale mängu said lapsed ülesandeks leida üks tugeva lõhnaga taim; üks taim, mille lõhn meeldib väga ja üks lõhn, mis ei meeldi. Enne lõhnade otsimist kordasime üle reegli, kuidas peab asju nuusutama. Kokkulepitud aja möödudes kutsusin lapsed enda juurde ja palusin neil rääkida oma leidudest.
Mida saadi teada neljandas punktis?
1.Laps kirjeldas tuttavaid lõhnu ja viis need kokku lõhnatekitajaga.
2.Laps meenutas, kuidas tundmatuid taimi ettevaatlikult nuusutada.
3.Laps leidis ja kirjeldas erinevaid lõhnu
4.Laps tajus teadlikult loodust haistmismeelega.
5. MAITSMISMEEL
Mängisime lastega mängu „Metsas, aias, põllul?"
Kuidas mäng käis? Mängimiseks olid mul kaasas ettevalmistatud ja karpide sisse pandud metsmaasikad, mustikad, ploomid, kiivid, porgandid, kapsatükid, õunad ja vaarikad arvestusega igale lapsele igast saadusest üks. Samuti vajasime mängimiseks salli, millega sidusime ühe paarilise silmad kinni. Teine paarilistest andis seotud silmadega lapsele karbikesest ühe toiduaine suhu. Seotud silmadega laps pidi kirjeldama maitset, arvama, mis see oli ja ütlema, kus see kasvab. Vajadusel paariline suunas küsimustega ja aitas vihjetega. Niimoodi toimisime kõikide saadustega. Hiljem vahetasid paarilised osad.
Peale mängimist arutlesime metsas kasvavate marjade üle ja proovisime lehtede järgi leida nende asukohta.
Mida saadi teada viiendas punktis?
1.Laps kirjeldas maitseid ja otsustas nende põhjal, mida ta sõi
2.Laps toetus eelnevatele kogemustele ja seostas neid põhimaitsetega.
3.Laps suunas kaaslast vajadusel küsimustega.
MATKA "Meeltega metsa" KOKKUVÕTE
Silmad vaatavad, kõrvad kuulevad, käed kombivad, nina haistab, keel maitseb- välismaailma tunnetamine algabki eri meelte koostööst, seepärast valisingi tegevuse, mis pakkuski võimalust kogeda loodust kõigi oma meeltega. Kokkuvõtteks mängisime mängu
„Viis meelt koos“.
Mängu käik: Moodustasime neli rühma, kellest üks on kõrvad, teine - nina, kolmas - käed ja neljas- silmad. Igale lapsele andsin matka lõpus ühe maasika, mida ta hakkas kirjeldama selle alusel, mis rühma ta kuulus. "Silmad" kirjeldasid, missugune on maasika välimus, "käed" kirjeldasid külmunud aedmaasikat katsudes, "ninad" nuusutades ja "kõrvad" kuuldes. Ühiselt maasikat süües kirjeldasime koos tema maitset ja kasvukohta.
Meie matkapäev läks igati korda ja saime teada, et metsas liikudes võib treenida kõiki meie meeli. Lapsed õppisid üheskoos ümbritsevat vaatama, kompima, kuulama, haistma ja maitsma. Meie eesmärgid said täidetud- lapsed said loodust tajuda kõigi oma meeltega, osati arvestada kaaslastega, neid abistada ja vajadusel juhendada, osati kasutada luupi, kogu päeva vältel tehti paaristööd, pandi proovile oma võimed ja saadi eduelamus vahvast matkapäevast.
 |  |  |  |
 |  |  |  |