Talve silm vesine
» sulge foto
Oleme Põltsamaa Lasteaia Tõruke Pihlamarjakese rühm. Teisipäeval (17.veebruaril) tähistasime vastlapäeva. Käisime mäel kelgutamas, rääkisime vastlapäeva kommetest- tegemistest ja vanarahva tähelepanekutest. Saime teada, et alates vastlapäevast on talvel üks silm vesine ja kõrred hakkavad lund vihkama. Lapsed muutusid uudishimulikuks- mismoodi talvel üks silm vesine on ja kõrred hakkavad lund vihkama?
Otsustasime kohe järgmisel päeval minna asja uurima. Sügisel käisime matkal Põltsamaa jõe ääres, otsustasime ka nüüd sinna minna, et näha, mis on muutunud.
Teel olles kuulsime tihaste laulu, vareste kraaksumist. Uurisime lund- mis on lumega juhtunud? Laste meelest oli lund vähemaks jäänud, lumi oli nagu "kokku kuivanud". Lume alt paistsidki välja kõrred. Arutlesime, miks see nii on ja jõudsime järeldusele, et sula lumi on kokku vajunud ja sealt alt tulevadki nähtavale rohukõrred ja palju muudki nagu näiteks kilekotid, mitmesugused pakendid. Rääkisime sellest, kui ohtlikud on kilekotid lindudele.
Lapsed märkasid lumest sulanud kohti: puude-põõsaste alused, kraavipealsed. Lumi oli hästi märg ja raske. Need tunnuseid ongi sellest, et talvel on juba üks silm vesine.
Jõe ääres ootas meid juba õpetaja Marge, kes oli süüdanud lõkke ja ootas meid sooja teega.
Meie lapsed armastavad väga lund süüa, hoolimata meeldetuletusest, et lumi on must. Võtsime väikesesse potti lund, mis näis meile kõigile puhtana ja panime selle lõkke kohale sulama. Oi üllatust ! küll oli alles must vesi. Saime jällegi arutleda, miks see vesi küll nii must on, kui ometigi panime ju puhta lume potti.
Otsisime ka jõe äärest talve vesist silma. Lapsed märkasid, et ka jõgi on osaliselt jääst vabanenud.
Lumest sulanud mustale veele leidsime siiski rakendust: KUSTUTASIME LÕKKE ja asusime kodu teele.
Lastega käisid matkal õpetajad Hellika, Helle ja Marge
Otsustasime kohe järgmisel päeval minna asja uurima. Sügisel käisime matkal Põltsamaa jõe ääres, otsustasime ka nüüd sinna minna, et näha, mis on muutunud.
Teel olles kuulsime tihaste laulu, vareste kraaksumist. Uurisime lund- mis on lumega juhtunud? Laste meelest oli lund vähemaks jäänud, lumi oli nagu "kokku kuivanud". Lume alt paistsidki välja kõrred. Arutlesime, miks see nii on ja jõudsime järeldusele, et sula lumi on kokku vajunud ja sealt alt tulevadki nähtavale rohukõrred ja palju muudki nagu näiteks kilekotid, mitmesugused pakendid. Rääkisime sellest, kui ohtlikud on kilekotid lindudele.
Lapsed märkasid lumest sulanud kohti: puude-põõsaste alused, kraavipealsed. Lumi oli hästi märg ja raske. Need tunnuseid ongi sellest, et talvel on juba üks silm vesine.
Jõe ääres ootas meid juba õpetaja Marge, kes oli süüdanud lõkke ja ootas meid sooja teega.
Meie lapsed armastavad väga lund süüa, hoolimata meeldetuletusest, et lumi on must. Võtsime väikesesse potti lund, mis näis meile kõigile puhtana ja panime selle lõkke kohale sulama. Oi üllatust ! küll oli alles must vesi. Saime jällegi arutleda, miks see vesi küll nii must on, kui ometigi panime ju puhta lume potti.
Otsisime ka jõe äärest talve vesist silma. Lapsed märkasid, et ka jõgi on osaliselt jääst vabanenud.
Lumest sulanud mustale veele leidsime siiski rakendust: KUSTUTASIME LÕKKE ja asusime kodu teele.
Lastega käisid matkal õpetajad Hellika, Helle ja Marge
 |  |  |  |
 |