Hakkab juba traditsiooniks saama, et vastlapäeval võtame ette väikse matka kooli lähiümbruses. Eelmisel aastal uurisime üle kohalikud Sibulasaared, siis käisid matkal 1.-4.klass.
Sel korral jäid suuremad õpilased kooli juurde traditsioonilist vastlatralli pidama. Matkasellideks said 1.-2.klass, õpetaja Katre koos meie hea käepärase giidi õpetaja Annega. Asusime teele, kui olime hernesupi ja vastlakuklid lõunalauas ära nautinud.
Seekord seadsime sammud vastupidises suunas eelmisele aastale ja liikusime üle raudtee, läbi mõisniku istutatud lehise- ja vahtraallee otse metsa.
Tee peal jäi meile ette mitmeid jälgi, loomaradu, metssea tuhnimispaik, loomulikult hulgaliselt ümmargusi pruune „šokolaadikomme.†Uurisime, miks vastu kevadet rohukõrred hakkavad „ lund vihkama.â€
Lõppsihiks oli meil leida selline lagendik, kus saaks lõket teha, see moodustaski sellekordse matka õpetusliku osa. Leidsime kauni päikselise lagendiku üsna kergelt ja lõkkematerjali kogumine võis alata. Kuivi oksi ning puukoort ei olnud raske leida ning lõkke süütamine õnnestus esimese korraga. Päikese käes oli mõnus peesitada ja ennast seestpoolt soojendada kaasavõetud tee ja präänikutega. Väike meeldetuletus veel loomajälgede kohta ja tagasitee algaski, mis kulges lõbusalt hullates, kes liugles, kes otsis käpuli loomajälgi, kes üritas sõbra seljakotiks hakata, et jalavaeva natuke kergendada.
2,5 tunnine vastlapäeva matk jumaliku ilma, värske õhu ja loodusalaste teadmiste täiendamisega oli igati korda läinud.
Vana- Kuustes
17.veebruar 2015