Kevade ootus matk ja kevadmatk
» sulge foto
Meie lasteaed asub looduskaunis kohas Pedja jõe ääres. Matkal käime lastega igal aastaajal vähemalt ühe korra. Seekord käisime kevade ootusmatkal (13.03) ja kevadmatkal (26.03). Eesmärgiks oli märgata looduses toimunud muutusi. Esimese matka tegime traditsiooniliselt parki. Ilm oli päikesepaisteline aga tuuline. Jõgi oli selleks ajaks juba ilma jääkaaneta ja pardid sulistasid eemal roostikus. Pargis nägime esimesi kevadlilli - lumikellukesi, kure pesa (aga kurg veel ei olnud tagasi), kuulsime linnu laulu ja nägime sarapuu õit. Lapsed uurisid hoolega puude alust, et leida midagi rohelist. Peale uurimist selgus, et rohelised on ainult samblikud ja osid.
Teine matk toimus siis päris kevadel. Kuna vahepeal oli lumi maas olnud siis tundus, et kahe nädalaga ei ole midagi muutunud. Aga kui matka alustasime märkasid lapsed, et päike paistab palju soojemalt. Seekord läksime läbi aleviku staadionile (paralleelselt esimese matkarajaga aga teisel pool jõge). Aedades paistis juba palju rohkem kevadlilli õitsemas. Ka lasteaia aias õitsesid lumikellukesed, märtsikellukesed ja krookused. Enne staadionit on väike metsatukk ja nüüd nägime kurvastusega, et keegi oli oma prügi metsa alla toonud. Arutasime lastega mida teha prügiga ja mida meie teeme oma prügiga kui oleme metsas matkal ja prügikasti ei ole läheduses. Lapsed teadsid kõik, et prügi tuleb viia koju prügikasti. Seekordsel matkal uurisime jõe kallast, leidsime esimesed õitsvad paiselehed ja kuulasime linnulaulu. Seekord võtsime lastele kaasa ka võileivad ja tee. Suur oli meie üllatus kui karbi avasime ning sealt kirja leidsime (meie kokalt) : et te vaesekesed ei peaks ellujäämise nimel metsas samblikke sööma! Kui lapsed olid oma tee ära joonud ja võileiva ära söönud, korjasid nad kõik topsid kokku need tõime lasteaeda tagasi. Lasteaias küsisin lastelt, mis neile matkal meeldis ning üks poiss ütles, et talle meeldib matkal käia, sest siis saab värsket õhku ja näeb palju lilli. Matkal käisid õpetajad Marju Kattel ja Anne Uusväli ning jänkude rühma lapsed.
Teine matk toimus siis päris kevadel. Kuna vahepeal oli lumi maas olnud siis tundus, et kahe nädalaga ei ole midagi muutunud. Aga kui matka alustasime märkasid lapsed, et päike paistab palju soojemalt. Seekord läksime läbi aleviku staadionile (paralleelselt esimese matkarajaga aga teisel pool jõge). Aedades paistis juba palju rohkem kevadlilli õitsemas. Ka lasteaia aias õitsesid lumikellukesed, märtsikellukesed ja krookused. Enne staadionit on väike metsatukk ja nüüd nägime kurvastusega, et keegi oli oma prügi metsa alla toonud. Arutasime lastega mida teha prügiga ja mida meie teeme oma prügiga kui oleme metsas matkal ja prügikasti ei ole läheduses. Lapsed teadsid kõik, et prügi tuleb viia koju prügikasti. Seekordsel matkal uurisime jõe kallast, leidsime esimesed õitsvad paiselehed ja kuulasime linnulaulu. Seekord võtsime lastele kaasa ka võileivad ja tee. Suur oli meie üllatus kui karbi avasime ning sealt kirja leidsime (meie kokalt) : et te vaesekesed ei peaks ellujäämise nimel metsas samblikke sööma! Kui lapsed olid oma tee ära joonud ja võileiva ära söönud, korjasid nad kõik topsid kokku need tõime lasteaeda tagasi. Lasteaias küsisin lastelt, mis neile matkal meeldis ning üks poiss ütles, et talle meeldib matkal käia, sest siis saab värsket õhku ja näeb palju lilli. Matkal käisid õpetajad Marju Kattel ja Anne Uusväli ning jänkude rühma lapsed.
 |  |  |  |
 |  |