Elamus loodusest Valgesoo matkarajal
» sulge foto
Meie matk toimus 4.oktoobril. Olime teinud selleks ettevalmistusi juba tükk aega. Tegemist oli ju esimese koolimatkaga. Klassikaaslasedki oli veel pisut võõrad.Tore, et kaasas oli 6 täiskasvanut. See lisas kindlustunnet. Binoklid, kompassid, fotokad, luubid ning muud vajalikud asjad olid kõik kaasas.
Raja alguses tegime ilmavaatlusi. Ilm oli päikesepaisteline ja kohe märkasime ka seda, et sipelgatel olid pesas"uksed" valla. Tuult polnud ja seetõttu oli pärast matka torni ronimine eriti mõnus. Pilved taevas olid valged ja kauni kujuga nagu suvel.
Aega kulus ka raja alguses oleva kaardi uurimiseks. Saime teada, mis on leppemärgid ja võtsime vastu otsuse raja plaan ka klassis teha.
Laudteel mööda raba kõndides rääkis õpetaja, miks on soos nii palju kuivanud puid ja miks üldse on vaja rabasse laudtee ehitada. Soovanake oli tõesti nagu skulptuur looduselt endalt.
Olime võtnud endale eesmärgiks leida kõik need taimed, mida õppisime loodusõpetuse tundides ja enamuse ka leidsime. Tegime endale selgeks, mis on puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed.
Leidsime kukemarju, aga neid me ei söönud. Küll aga maitsesid jõhvikad hästi.
Peagi jõudsime põlismetsa. Uurisime luubiga väikesi putukaid. Kui paljudele liikidele on üks kõdunenud puu koduks!
Vaatlesime sipelgate tegemisi, jälgisime, kuidas liigub nälkjas jne.
Tore oli see , et sattusime metsa just seeneajal Ilm oli soe ja niiske. Kõikjal oli metsa lõhn. Leidsime puravikke, kukeseeni, haavapuravikke, riisikaid ja ilu metsale lisasid kärbseseened.
Vahva oli võrrelda rähni ja orava tööd käbide kallal.
Peagi jõudsime palumetsa.
Uhked 160 - aastased männid olid võimsad.
Kõikjal oli palju käbisid. Peale piknikku oli vahva mängida mänge loodusliku materjaliga.
Juba järgmisel päeval hakkasime mõtetes planeerima uut õppekäiku.
Oleme suured matkahuvilised. Tänaseks oleme juba 7 jalgsi õppekäiku teinud. Enamuse küll oma kodulinnas Tartus.
Raja alguses tegime ilmavaatlusi. Ilm oli päikesepaisteline ja kohe märkasime ka seda, et sipelgatel olid pesas"uksed" valla. Tuult polnud ja seetõttu oli pärast matka torni ronimine eriti mõnus. Pilved taevas olid valged ja kauni kujuga nagu suvel.
Aega kulus ka raja alguses oleva kaardi uurimiseks. Saime teada, mis on leppemärgid ja võtsime vastu otsuse raja plaan ka klassis teha.
Laudteel mööda raba kõndides rääkis õpetaja, miks on soos nii palju kuivanud puid ja miks üldse on vaja rabasse laudtee ehitada. Soovanake oli tõesti nagu skulptuur looduselt endalt.
Olime võtnud endale eesmärgiks leida kõik need taimed, mida õppisime loodusõpetuse tundides ja enamuse ka leidsime. Tegime endale selgeks, mis on puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed.
Leidsime kukemarju, aga neid me ei söönud. Küll aga maitsesid jõhvikad hästi.
Peagi jõudsime põlismetsa. Uurisime luubiga väikesi putukaid. Kui paljudele liikidele on üks kõdunenud puu koduks!
Vaatlesime sipelgate tegemisi, jälgisime, kuidas liigub nälkjas jne.
Tore oli see , et sattusime metsa just seeneajal Ilm oli soe ja niiske. Kõikjal oli metsa lõhn. Leidsime puravikke, kukeseeni, haavapuravikke, riisikaid ja ilu metsale lisasid kärbseseened.
Vahva oli võrrelda rähni ja orava tööd käbide kallal.
Peagi jõudsime palumetsa.
Uhked 160 - aastased männid olid võimsad.
Kõikjal oli palju käbisid. Peale piknikku oli vahva mängida mänge loodusliku materjaliga.
Juba järgmisel päeval hakkasime mõtetes planeerima uut õppekäiku.
Oleme suured matkahuvilised. Tänaseks oleme juba 7 jalgsi õppekäiku teinud. Enamuse küll oma kodulinnas Tartus.