Kevadet otsimas

» sulge foto

Päike paitab laste palgeid, kui läheme lastega jalutama ja kevadet otsima. On 24. märts, esmaspäev. Neliteist uudishimulikku silmapaari vaatavad otsivalt ringi, et leida kevadet. Ühed terased silmad on leidnud vihmaussi, kes on end asfaldile pikaks- pikaks venitanud. Huvitav, kuhu ta roomab? .Samas kõlab lapse lõbus hõige: „Tulge siia!“ ja kõik jooksevad kase alla, et vaadata, kui suureks on paisunud kasepungad. Uurime ka lähedal kasvavate kuuskede ja mändide kasve. Puude all on palju mutimullahunnikuid. Kulu seest otsivad lapsed konni. Neid me ei leia, kuid konnahüppeid oskavad kõik ja teekond jätkub lõbusalt hüpeldes. Taevas lõõritavad lõokesed, pargis kraaksuvad hakid, põllult kostab kiivitajate kisa ja üle meie peade lendab kuldnoka paar. Kevadhääli kui palju! Väiksemad lapsed tunnevad huvi, mida linnud praegu söövad. Suuremad teatavad uhkel, et söögiks on putukad, ussikesed ja seemned. Kuna õpetajal on kaasas kott pudelikorkidega, siis teavad lapsed, et tulemas on mäng „Linnu toitmine“ (laiali puistatud korgid tuleb ruttu-ruttu kokku korjata). Läheb lahti jooksuks ja sagimiseks. Peagi on „ linnukestel“ kõht täis. Kuid millised on linnud, keda söötsime? Neid tuleb veel joonistada ja kohe ongi lapsed selleks valmis. Veidi hiljem on asfalt täis erinevaid linnujoonistusi, üks kirevam kui teine. Jätame pildid ka teistele vaatamiseks ning läheme parki sinililli otsima. Ei, ei ole neid kevade kuulutajaid, küll õitsevad aga lumikellukesed. Lasteaeda jõudes on jalad veidi väsinud, kuid lastel säravad silmad ja õhetavad palged. Laua taga istudes ja kasemahla juues, koostavad lapsed koos õpetajaga ristsõna, kasutades jalutuskäigul nähtut.

Valguta Lasteaed- Algkooli liitrühma õpetaja Erna Teder