Ahhoi, matkasellid!
» sulge foto
Meie, Parksepa Keskkooli 3. klassi maailmaavastajad, vallutasime Eesti kõrgeima künka Vällamäe ja tegime tiiru looduse õpperajal 4.oktoobril 2007.a.
Õpperaja pikkus – 2,2 km ja künka kõrgus merepinnast -304 m.
Mida tegime ja mida nägime?
• Jalutasime aruniidul, (aru ei leidnud, aga leidsime aruheina, kortsleht oli küll kortsus, kuid mitte palju, lõikehein tõesti lõikas) korjasime huvitavaid taimi ja tõime neid kaasa
• Käisime kuusikus, nägime hästi pikka puud – kõrgus 42m, jämedat puud – ümbermõõt 2,9m.
• Ka puud surevad – neid lagundavad teised organismid ja puu energia salvestub teistes vormides.
• Mõned puud oli imelikud – kooreürask oli usinalt tööd teinud
• Siirdusime sohu, niinimetatud siirdesohu. Selles soos on Eesti sügavaim turbakiht – 17m.
• Oh seda imet, mõni mätas oli punane ja kutsuv – jõhvikad ahvatlesid end korjama.
• Vällamäel on palju elanikke – põdrad, metsnugised, oravad, mägrad ja palju linde. Meil oli au kuulda suure kirjurähni trummisoolot ja näha käbikuningat – oravat.
• Korjasime marjadega taimi, et panna koolis üles näitus.
• Pisikesed sipelgad rändasid mööda oma kindlaid radu, möödusime nende kodudest, sipelgapesadest.
• Käisime uhtorus ehk kohalikus keeles tsoris, mis on sügav järsuveereline sälkorg.
• Ronisime Vällamäe tippu ja tundsime, et meie jõuvarud on otsas.
• Vanarahvas räägib, et mäel elavat nõid või haldjas, kes seal metsa valvab ja hoolimatut puude raiujat karistab. Mägi pidi ka aurama - „tossav“ mägi ennustab vihmasadu.
• Üllatus Vällamäel. Mängisime mäel geopeitust. Mis see on? Tegemist on mänguga, mille käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära nõndaöelda „aardekast“. Selle koordinaadid antakse veebilehe kaudu. Kui aare leitud, siis võib sealt midagi kaasa võtta ja jätta omalt poolt midagi aardekasti. Magnetkompassiga määrasime suuna ja asusime aaret otsima. Kõik olid hoos otsimisega ja üks nutikas poiss leidiski kasti üles. Aardekastist võtsime liimipulga ja panime sinna pastapliiatsi.
Aare leitud, seadsime sammud matka lõpppunkti.
Apsud!
Eksisime teelt ja sattusime sohu.
Paaril uljaspeal said jõhvikaid noppides jalad märjaks.
Hoolimata kõigest sellest oli tore matkapäev ja koolis huvitav näitus.
Õpperaja pikkus – 2,2 km ja künka kõrgus merepinnast -304 m.
Mida tegime ja mida nägime?
• Jalutasime aruniidul, (aru ei leidnud, aga leidsime aruheina, kortsleht oli küll kortsus, kuid mitte palju, lõikehein tõesti lõikas) korjasime huvitavaid taimi ja tõime neid kaasa
• Käisime kuusikus, nägime hästi pikka puud – kõrgus 42m, jämedat puud – ümbermõõt 2,9m.
• Ka puud surevad – neid lagundavad teised organismid ja puu energia salvestub teistes vormides.
• Mõned puud oli imelikud – kooreürask oli usinalt tööd teinud
• Siirdusime sohu, niinimetatud siirdesohu. Selles soos on Eesti sügavaim turbakiht – 17m.
• Oh seda imet, mõni mätas oli punane ja kutsuv – jõhvikad ahvatlesid end korjama.
• Vällamäel on palju elanikke – põdrad, metsnugised, oravad, mägrad ja palju linde. Meil oli au kuulda suure kirjurähni trummisoolot ja näha käbikuningat – oravat.
• Korjasime marjadega taimi, et panna koolis üles näitus.
• Pisikesed sipelgad rändasid mööda oma kindlaid radu, möödusime nende kodudest, sipelgapesadest.
• Käisime uhtorus ehk kohalikus keeles tsoris, mis on sügav järsuveereline sälkorg.
• Ronisime Vällamäe tippu ja tundsime, et meie jõuvarud on otsas.
• Vanarahvas räägib, et mäel elavat nõid või haldjas, kes seal metsa valvab ja hoolimatut puude raiujat karistab. Mägi pidi ka aurama - „tossav“ mägi ennustab vihmasadu.
• Üllatus Vällamäel. Mängisime mäel geopeitust. Mis see on? Tegemist on mänguga, mille käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära nõndaöelda „aardekast“. Selle koordinaadid antakse veebilehe kaudu. Kui aare leitud, siis võib sealt midagi kaasa võtta ja jätta omalt poolt midagi aardekasti. Magnetkompassiga määrasime suuna ja asusime aaret otsima. Kõik olid hoos otsimisega ja üks nutikas poiss leidiski kasti üles. Aardekastist võtsime liimipulga ja panime sinna pastapliiatsi.
Aare leitud, seadsime sammud matka lõpppunkti.
Apsud!
Eksisime teelt ja sattusime sohu.
Paaril uljaspeal said jõhvikaid noppides jalad märjaks.
Hoolimata kõigest sellest oli tore matkapäev ja koolis huvitav näitus.
 |  |  |  |
 |  |  |  |